Linlased sõdisid ägedalt Maarjamäe plaani vastu
Reedel peetud Maarjamäe klindi ümbruse detailplaneeringu arutelul ei leitud lahendust neljale protestile, linnaosa vanem soovitab tundlike planeeringute puhul rohkem sisulisi arutelusid.
Majad sotsiaalmaale
Linlased protestisid valdavalt kavandatava 19-korruselise elamu vastu, mis protestijate hinnangul piirkonda ei sobi. Kavasolevat liikluse ümberkorraldust hindasid protestijad ummikuid ja muid probleeme tekitavaks. Leiti, et planeering on vastuolus linna üldplaneeringuga, mille järgi on kõnealune maatükk mõeldud valdavalt sotsiaalmaaks – selle peaks hõivama teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordiasutused. Samale sotsiaalmaale jäävad näiteks lauluväljak, Orlovi loss ja näitusepaviljonid.
Säästva arengu ja planeerimise amet (SAPA) vastas viimasele probleemile, et planeeringu maa-ala moodustab “valdavalt sotsiaalmaaks” mõeldud tervikalast väikese osa ning seetõttu maa-ala juhtfunktsiooni ei muudeta.
Kesklinna vanem Keit Pentus ütles, et siinkohal tekkis ka reedesel arutelul juriidiline vaidlus, kui palju võib linna üldplaneeringuga “valdavalt sotsiaalmaaks” nimetatud maatükil elamuid olla ning kui suures osas võib ilma linna üldplaneeringut muutmata muuta maa sihtotstarvet.
Parkimisprobleem on samuti terav. Nimelt on planeeringus parkla väljaspool planeeritavat ala. Pole aga garantiid, et tuleviku detailplaneeringud sellega arvestavad. Samas lahendab planeering kõrgelamu asunike autode paigutamise – nende jaoks on kohad majas sees. Planeering ei arvesta aga näitustepaviljonides ja lauluväljakul korraldatavate suurürituste külaliste sõiduriistadega.
Läbirääkimised jätkuvad
Üks linlane peab mõeldamatuks ehitada Pirita tee äärde 19-korruselist elamut põhjusel, et see hakkaks segama vaadet tema valmivast, 16-korruselise maja korterist. “Arvesse võib tulla ainult variant, et uus kõrghoone ei ületa 11 korrust, nagu kehtivas, AS-i Eesti Näitused 1996. aasta detailplaneeringus,” on protestis kirjas.
Kõrghoonet peavad mõeldamatuks teisedki, näiteks Nõmme Tee Selts peab seda Pirita teele sobimatuks ja linna üldmuljet rikkuvaks nii linlaste kui merelt saabuvate turistide silmis.
Üksmeeleks on Keit Pentuse sõnul vaja aega ja rahulikku läbirääkimist. Linna roll on Pentuse sõnul olla eelkõige vahendaja protestijate ja planeeringute tellija vahel ning kõigile sobiva lahenduse pakkuja. Kesklinna valitsuse ettepanek SAPA-le on Pentuse sõnul enne planeeringu kehtestamist veel kord protestijad ühe laua taha kokku kutsuda ja õhku jäänud küsimused rahulikult läbi arutada.
“Tegu on igal juhul tundliku teemaga ja linna huvides on pingeid maha võtta. Teoreetiliselt võib planeeringu kehtestada ka jõupositsioonilt ja proteste ignoreerides, aga kahtlen, kas see on parim lahendus,” ütles Pentus, kelle sõnul läks reedene arutelu kohati päris emotsionaalseks.