Linn ehitaks majad võõrale maale
Linn tahab kohalike elanike ja Kristiine halduskogu vastuseisust hoolimata ehitada eramajade rajooni kuus neljakorruselist munitsipaalmaja, ehitusplats aga ei kuulu linnale.
Kuigi ehitus pole veel alanud, on linn Räägu–Vuti kvartali projektile kulutanud juba 2,2 miljonit krooni. Elamumajandusameti juhataja asetäitja Priit Pärtelpoja andmetel on raha kulunud projekteerimisele. “Ehitamisasi on praegu veel keeruline, kuna maa pole veel munitsipaalomandisse kantud,” sõnas Pärtelpoeg.
Kristiine kõhkleb
Kristiine halduskogu liikme Eva Nõuliku sõnul rajati juba varakevadel tulevasele väikelinnakule veetorustikku. Projekt on praegu linnaosa valitsuses ning ootab selle nõusolekut, kuid pole seda veel saanud, sest Nõuliku kinnitusel valitsus kahtleb.
“Linnavalitsus avaldab päris tugevat survet, olen kuulnud, et kui linnaosa ei anna projektile nõusolekut, siis hakkab linn kahtlema linnaosa valitsuse kompetentsuses,” sõnas ta.
Kristiine maakorraldaja Taimi Kaup ütles, et seaduse järgi ei tohiks linn sinna praegu midagi ehitada. “Rajatud torustik võib olla seotud lähedalasuva Citymarketi ehitusega,” oletas Kaup. “Maa taotlemisega tegeleb linna maa-ameti munitsipaalosakond, nad on taotluse esitanud Harju maavanemale,” teadis ta.
Harju maavalitsuse maaosakonna juhataja Maarika Tiigmäe kinnitusel koosneb Räägu tänava krunt mitmest aadressist, millest osa kuulub riigile. “Mullu mais saatsime neist osa kohta taotluse keskkonnaministrile ja nende saatuse üle otsustab valitsus. Maavalitsus linna selles asjas aidata ei saa,” sõnas Tiigimäe.
Valitsuse 17. detsembri protokollis seisab, et kuna keskkonnaministeerium on seisukohal, et taotletava maa munitsipaalomandisse andmine ei ole linnale pandud ülesannete täitmise seisukohalt põhjendatud, esitab ministeerium eelnõu, millega riik keeldub maad linnale üle andmast.
Kohalikele ei meeldi
Munitsipaalelamute vastu protesteerivad 78 ümberkaudset elanikku saatsid mullu detsembris linnaosale märgukirja, kus avaldati rahulolematust linna plaanidega. Räägu–Vuti kvartal on õitsev eramajade rajoon, kuhu ei sobi korrusmajad, liiati veel asjaolu, et neljakorruselisi elamuid plaanitakse ehitada kuus tükki, leiavad kohalikud.
“Teine põhjus on see, et kuna korterid uues majas üürib välja linn, siis võib sinna sattuda ebasoovitavat kontingenti,” märkis Nõulik. Sundüürnike vastu pole kohalikel Nõuliku kinnitusel midagi, kuid murelikuks teeb nad endiste vangide ja lastekodukasvandike võimalik majutamine sinna.