Linn kaalub Stroomi metsa alla autodele tunneli rajamist

Tervet artiklit loe: Postimees 09.02.2006
Triin Olvet

Linnavalitsus näeb Tallinna sadamate maismaaühendustee ühe võimaliku osana autotunneli ehitamist Stroomi metsast läbi kulgeva raudteetammi alla.

Kui Stroomi metsa alt läbi kulgeva autotunneli ehitamine teoks saab, hakkab kogu linna lääneosast sadamasse suunduv transport liikuma umbes pooleteise kilomeetri ulatuses maa all.
 
Mullu juunis loobus Tallinn sadamate ühendusteeks kavandatud maapealse suurmagistraali rajamisest läbi puhkealade, Stroomi ja Harku metsa. Linlased olid andnud üle 2000 protestiallkirja uue magistraaltee ehitamise vastu läbi linna metsade.

Mahud on võrdsed

Tänavu jaanuari lõpus oli linnavalitsuses esimesel lugemisel teine kava. Vältimaks tee-ehitust läbi Stroomi ja Harku metsa, plaaniti sadamate maismaaühendust korraldada mööda olemasolevaid teid, kuid selle raames ehitada neli uut eritasandilist ristmikku, rajada uusi teid ning uuendada mitut olemasolevat.

Abilinnapea Kalev Kallo ütles eilsel linnavalitsuse pressikonverentsil, et spetsialistide arvutuste kohaselt on selle kava järgi kahe Sõle tänavale rajatava mitmetasandilise ristmiku ehitamise tööde maht laias laastus võrdne Stroomi metsa autotunneli rajamiseks vajalikuga.

Küll on aga viimane variant Kallo hinnangul palju sobivam nii linnaehituslikult kui ka transpordikoormuse hajutamise seisukohalt. Tunnel vähendaks liikluskoormust Sõle tänava ja Paldiski maantee ning Endla tänava, Mustamäe tee ja Paldiski maantee ristmikul.

«Sõle ja Paldiski ristmiku geoloogilised tingimused on väga rasked,» lisas Kallo. «Sinna mitmetasandilist ristmikku ehitades peaks üsna pika osa maha võtma ka pärnade ridadest, mis jäävad Paldiski maanteel kahe suuna vahele.»

Kallo sõnul töötab linnavalitsus Stroomi autotunneli kui võimaliku lahendusvariandiga edasi ning selles osas on peetud juba mitu nõupidamist kommunaalametiga.

Linnavalitsuses on arvestatud Stroomi metsa läbiva raudteetammi alla autotunneli rajamise, mitte maa peal kulgeva tee-ehitusega. «See on kaasaegses linnaehituses mõistlik lahendus,» ütles Kallo. «Maantee ja autod viiakse maa alla, säilitades kogu maapealne infrastruktuur ja inimeste vaba liikumise võimaluse.»