Linn korraldab Kalevipoja kuju rajamiseks konkursi
Urmas Seaver
Linnavalitsus korraldab ideekonkursi hiiglasliku Kalevipoja pronkskuju püstitamiseks Tallinna lahte lauluväljaku piirkonnas, kuigi idee just sellisest monumendist käis välja skulptor Tauno Kangro.
Linnavalitsus kavatseb homsel istungil moodustada komisjoni, mis hakkab korraldama Tallinna lahte rajatava Kalevipoja kuju ideekonkurssi. Komisjoni asub juhtima linnapea Jüri Ratas, kes märkis samas, et praegu pole lõplikult selge, kas skulptuuri saab üldse merre püstitada.
«Seetõttu ongi komisjoni esimene ülesanne välja selgitada, kas kuju rajada on võimalik,» sõnas Ratas. «Kui on võimalik, teeme konkursi.»
Kuju ei tohi takistada näiteks laevaliiklust, samuti tuleb kindlaks teha, et liikuv jää või rannaliiv seda ei ohustaks. Esialgsete hinnangute kohaselt läheks skulptuur maksma 15–20 miljonit krooni ning Ratase sõnul peaksid selle tegemist rahastama peale linna ka eraisikud.
Kangro osaleb konkursil
Ratas on Kalevipoja kuju rajamise mõtet tuliselt toetanud juba mitu aastat ning veel mullu kevadel plaanis linnavalitsus selle tellida Tauno Kangrolt, kes tuli 15 meetri kõrguse pronksskulptuuri ideega 1998. aastal avalikkuse ette.
Linnavalitsus oli toona seisukohal, et tegemist on Kangro intellektuaalse omandiga, mistõttu ei saa konkurssi korraldada. Kangrolt kuju tellimise vastu avaldas aga protesti Eesti Kunstnike Liit, mis nõudis linnalt konkursi korraldamist.
Ka kultuuriminister Raivo Palmaru teatas Ratasele eelmise aasta sügisel, et kui kuju püstitamine lahte on linnavalitsuse hinnangul möödapääsmatult vajalik, tuleks selleks korraldada konkurss. «Ainult sel teel on võimalik saavutada kõiki osapooli ja avalikkust rahuldavat tulemust,» märkis ta kirjas linnapeale.
Kangro ütles eile, et mõistab linnavalitsuse soovi konkurss korraldada ega ole selle pärast pahane. «Igal juhul osalen konkursil, olen positiivselt meelestatud ega mängi solvunut,» lisas Kangro.
Samas märkis ta, et peab konkurssi veidraks, sest tegemist on tema ideega. «See on justkui nii, et leiutame jalgratta ja siis teeme konkursi, et kes on selle leiutaja,» arvas ta.
Kunstnike liidu esimees Jaan Elken lausus, et konkursi õnnestumine sõltub paljuski sellest, kuidas seda läbi viiakse. «Kui tehakse samamoodi nagu Vabaduse kellaga, et otsustajate seas on ülekaalus poliitikud, siis on see konkurss ja selle žürii puhas farss,» nentis ta.