Linn lubab USA saatkonnal tänavale klaaspaviljoni püstitada

Askur Alas, EPL

 Linnavalitsus on põhimõtteliselt nõustunud USA suursaatkonna kava ehitada Kentmanni 20 hoone ette turvatsoon ja ajutine pääslahoone, mistõttu Kentmanni tänav jääb ka järgmiseks viieks aastaks tavaliseks autoliikluseks suletuks.

“Kentmanni tänava suletuks jätmine on vältimatu. Nüüdseks on saatkond kooskõlastanud plaani ka kohalike majaomanike ja meiega,” ütles abilinnapea Toivo Ninnas. Tema sõnul on küsimus linnavalitsuses põhimõtteliselt otsustatud.

Linn põhjendab elanike huvidega
Ninnas põhjendas linnavalitsuse heakskiitu saatkonna kavale asjaoluga, et see on elanike huvides. “Saatkonna turvalisus on ka meie elanike turvalisus. Mina kui linnakodanik küll ei tahaks, et meil linnas pommid lõhkeks,” viitas Ninnas USA saatkondi ähvardavale terrorismiohule. Abilinnapea ei osanud siiski pakkuda, kui tõenäoline on terroristide pommirünnak Tallinnas asuva saatkonna vastu.

Kohalikud elanikud on korduvalt protestinud tänava sulgemise vastu, sest see takistab normaalset elu. Kuigi algselt teatas linn, et lahenduse osas on kokkuleppele jõutud ka saatkonna naabruse elanikega, kooskõlastas plaani majaomanikega tegelikult saatkond.
Praeguse lahendusega võrreldes on uus ajutine lahendus siiski parem, sest korrastab saatkonna-esise tänavalõigu kiviparketiga kaetud ja haljastatud jalakäijate tsooniks. Ninnase sõnul ei tähenda see, et autod läbi ei pääse.

“Kui näiteks tuletõrje peab sinna sõitma, siis saab turvamees postid ära võtta,” märkis Ninnas. Kohalikud elanikud pääsevad Liivalaia tänava kaudu välja, mugavamaks ligipääsuks muudetakse pisut liiklusskeemi, lubades Liivalaia tänaval koolimaja juures ka tagasipööre. Elanike rahustamiseks ehitab saatkond neile valvega parkla. Saatkonna turvatsoon piiratakse postidega, sissesõit turvatsooni suletakse tõkkepuuga.

Säästva arengu ja planeerimise ameti juhataja Ike Volkovi sõnul on plaan algse kavaga võrreldes mõistlikumaks muutunud, sest varem oleks turvatsoon ja vahimajake peaaegu terve tänavalõigu enda alla võtnud, nüüd aga vaid saatkonnahoone esise kõnnitee ja alla poole sõiduteest. Seetõttu peab Volkov lahendust vastuvõetavaks.

Klaaspaviljon kerkib järgmisel aastal
Saatkonna ette tänavale paigutatav ajutine, viieaastase loaga hoone on kavandatud paviljonilaadne ning see asuks vastasolevast elamust umbes 11 meetri kaugusel. Peeter Varraku kujundatud täisklaasist pääslahoone pindala on 6,1 x 5,6 meetrit ning kõrgus 3,7 meetrit. Pääslast hakkavad läbi käima ainult need inimesed, kellel on saatkonda asja. Samuti hakatakse juba pääslas võtma vastu taotlusi viisade ja elamislubade jaoks.
Esinduslikkuse huvides katab saatkond liikluseks suletud tänavalõigu kivimustriga. Hoone kerkib olemasolevate puude vahele, mis jäetakse alles. Haljasribast saatkonna poole ehitatakse umbes 2,2 meetri kõrgune varbaed. Tara ette paigutatakse betoonkastides haljastus, mis kava kohaselt kujundatakse hekina. Hekist peaks moodustuma kinnine tsoon saatkonnahoone ees.

Ninnase sõnul kaob avalikuks liikluseks vaid jupp kõnniteed. “Ees on aed ja kaheksa meetrit turvatsooni,” ütles Ninnnas. Abilinnapea hinnangul võib paviljon kerkida järgmise aasta jooksul.

Ehkki palju on räägitud saatkonna võimalusest mujale kolida, on see USA suursaadiku Eestis Joseph DeThomase sõnul võimatu. Suursaadik on intervjuus Eesti Päevaleht Online´ile öelnud, et uue saatkonnahoone ehitus võtaks kümme aastat ning maksaks ligi sada miljonit dollarit. De Thomase sõnul on täiendavad turvameetmed vajalikud, sest Tallinnas asuva saatkonna asukoht on sarnane näiteks Kenya pealinnas Nairobis asuva USA saatkonna asukohaga. Viimase vastu toimus rünnak, mille käigus hukkusid sajad linnaelanikud.

Viimati uuendati saatkonna ees turvameetmeid augustis, kui kahe patrullekipaa?i asemel hakkas maja turvama korraga kolm politseimasinat.