Linn soodustab vanade majade säästlikku renoveerimist

“Projekti “Vana maja korda” eesmärk on ärgitada elanikke vanu maju korda tegema ning vältima vigu majade renoveerimisel,” ütles kultuuriväärtuste ameti spetsialist Epp Lankots.

Lankotsi sõnul pannakse tihti puitmajadele plastaknaid, mis rikuvad ajaloolise miljöö. Puidu kasutamise eelisena tõi ta peale sobivuse välja puidu parema “hingamise” ja keskkonnasäästlikkuse. “Tihti tehakse renoveerimisel vigu värvide kasutamisel. Soovitatav on uurida, mis värvi maja algselt on olnud, ning eelistada linaõlivärve,” märkis Lankots.

Tihti ehitavad majaelanikud või -omanikud kasuliku pinna laiendamiseks sobimatuid katusekorruseid. “Puitmaja katusekorrus peab välja nägema ikka nagu katusekorrus, mitte igalt poolt neljakandiline,” märkis Lankots.

Katusekorruse ilme tuleb kultuuriväärtuste ametis kooskõlastada, ebaseaduslikult ehitatakse seda praegu näiteks Kalevi tänav 28 majale. Ehitustegevuse kontrollimatu jätkumine näitab linna ehituskontrolli nõrkust.

Kui maja taastamine on ametiga kooskõlastatud, saab omanik fassaadipassi. Vana maja projekti koostööpartnerid, värvitootjad ja ehitusmaterjalide müüjad pakuvad passiomanikele hinnasoodustusi.

Kui sel aastal toetas amet uste taastamist, siis järgmisel aastal toetatakse akende restaureerimist. Selleks on võimalik taotleda toetust kuni 1000 krooni akna kohta. Omanik võib aknad ise taastada, kui tal on sellekohaseid teadmisi – näiteks võiks ta olla osalenud säästva renoveerimise keskuse korraldatud workshop’il.

Kultuuriväärtuste ameti osakonnajuhataja Leele Välja sõnul tuleb eestlaslik kadedus renoveerimisideele kasuks. “Kui majaomanik saab teada, et me tahame tema ust või treppi, mille ta prügimäele tahtis viia, mõtleb ta vahel ümber ja hoopis taastab selle,” ütles Välja.