Linn tahab müüri endale

Tallinna abilinnapea Margus Allikmaa sõnul tahab linn saada tasuta riigi käest endale Neitsitorni, et vältida linnamüüri minekut erakätesse, kui neil oleks raske tagada müüri ja torni säilitamist ning avatuna hoidmist.

Tallinna juhid on avalikult teatanud vastuseisust riigi kavale panna Neitsitorn ja seda ümbritsev linnamüür müüki ning linn tahab torni ja müüri endale saada. Mida linn kavatseb sellega peale hakata?

Asja iva on selles, et kui see on linna käes, siis saab linn torni rendile andes või seda hoonestusõigusega kellelegi andes seada oma tingimusi. Ning üks tingimus on kindlasti see, et linnamüür peab olema linnakodanikule nähtav-kasutatav ehk see peab teenima linna huve.
Sellistel tingimustel tulekski ta anda edasi rendile või hoonestusõigusega erakätesse.
Kindlasti ei peaks see olema nii, et linn hakkaks ise seal muuseumit või vaatetorni arendama. Kuid kõige suurem oht on ikkagi see, et kui osa linnamüüri müüakse sajaprotsendiliselt erakätesse, siis tulevane eraomanik võib selle kuulutada suletud territooriumiks.

Te pooldate igal juhul seda, et linnamüür oleks linna käes?

Jah, nii on selle avatuna hoidmine ja säilitamine kõige paremini kindlustatud.

Aga linnamüüri piiravate tingimustega eraomandusse müüa ei saa?

Siis võib müüri avatuna hoidmine ja selle üle järelevalve pidamine minna ikkagi juriidiliselt keerulisemaks.
Lihtsam on seda tagada näiteks läbi hoonestusõiguse, sest hoonestusõiguse seadjal on alati võimalus kontrollida, kas hoonestusõigust kasutatakse sihipäraselt või mitte, ja kui ei kasutata, siis lõpetatakse vastav leping. Linn peab omama võimalust aktiivselt kontrollida. Eraomandisse mineku korral on see keerulisem.

Linn on vastu sellele, kui riik müüb Neitsitorni, kuid samas müüb kinnistut Rahukohtu 5, kus asub Patkuli vaateplatvorm.

Seal on väga täpselt ära fikseeritud, et vaateplatvorm jääb pärast kinnistu müüki avatuks. Seal pole mingit ohtu, et see jääb suletud territooriumiks.

Kas seal polnud mõtet kasutada hoonestusõigust?

Seal saab olukorda teisiti lahendada, sest üldkasutatav territoorium (Patkuli vaateplatvorm – toim.) on erakätesse minevast hoonest eemal ja seetõttu on ka erinevalt Neitsitornist seal hõlpsam tagada soovitud ala avatuks jäämist.

Suve hakul lahvatas skandaal Tornide väljaku naabruses asuva müüriga, kus Suurtüki 4 kinnistu ostnud firma hakkas müüriäärt puhastama ja ehitas uusi maju, kuigi võis vaid vanu taastada?

Loomulikult on linnamüüriga probleeme ja see algabki sellest, et müür on erinevate omanike käes ning siis on ka ühtset poliitikat ja järelevalvet raske teostada. Kehtiv kord näeb väga selgelt ette, et kui toimub ehitamine muinsuskaitsevööndis, siis tuleb selleks palgata järelevalveorgan. Kui aga see palgatud organ teeb oma tööd mittepiisava korrektsusega…
Näiteks Suurtüki kinnistu puhul tipnes asi sellega, et olime sunnitud paluma riigi muinsuskaitseametil tühistada seal järelevalvet teostanud firma OÜ Restauraatorprojekt litsents.

Miks?

Kinnistul tehtud tööde aruanne, mis meile esitati, on ikkagi niivõrd puudulik, et selle põhjal lihtsalt ei selgu, mis seal tehtud on. See aruanne on minu laua peal ja ega sellest ei saagi eriti aru, et mida seal siis säilitati ja mida lammutati. Järelevalve on seal väga pealiskaudne olnud, mistõttu ka palusime litsentsi peatamist.