Linn uurib, kuidas linnamüüri täisehitamist peatada

Linnavalitsus hakkab kolmapäevasel istungil arutama võimalusi, kuidas takistada Laboratooriumi tänava äärse linnamüüri esise maa täisehitamist ridaelamutega, mis varjaksid uuesti unikaalse vaate sajandeid kinniehitatud keskaegsetele müüridele.

Jurist uurib lammutamise seaduslikkust
“Võtame tõepoolest kõne alla teema, kas lubada Restoril ehituse jätkamist olukorras, kus eiratakse avalikkuse huve. Selle vastu on protesteerinud väga paljud linnakodanikud,” ütles abilinnapea Toivo Ninnas. Ta lisas, et praegu tegelevad linna juristid küsimusega, kas vana hoonestuse lammutamine sisaldas väärtegu.
Kui võetakse vastu otsus, et Restor ei või uusi hooneid ehitada, järgnevad sellele tõenäoliselt läbirääkimised firmaga, halvemal juhul kaasneb kohtuasi.
“Olen ka ise seda müürilõiku vaatamas käinud – väga ilus on. Linnakodanikuna sooviks minagi, et see avatuks jääks, kuid eraomand on meil püha, seega pole see lihtne,” lausus Ninnas. Abilinnapea tunnistas, et õige aeg – siis kui siseministeerium maa-ala avalikul oksjonil müüs – magati maha.

Restori arendusjuht Mait Metsak ei osanud reedel esimese hooga vastata küsimusele, kuidas Restor võiks suhtuda, kui linnavalitsus püüaks kõnealust maatükki ära osta.
“Ausalt öeldes pole sellele võimalusele mõelnud,” tunnistas Metstak, lubades esmaspäeval asja arutada.
Kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummali sõnul polnud algselt linnamüüri paljakslammutamist ette nähtud. “Idee müürid paljaks jätta on tekkinud värskelt. Kui Restor oleks seinad püsti jätnud, poleks teema tõenäoliselt üles tõusnud,” ütles Trummal.
Ta lisas, et praegu on see linnamüüri lõik paljastatud üle kolme sajandi. “Keegi polnud varem seda nii näinud,” nentis Trummal.
Eestis on Trummali sõnul suhtumine linnamüüri paljastamisse olnud kõikuv – 1960.– 1970-ndatel taheti müüriäärset hoonestust lammutada, 1990-ndatel aga säilitada. Suurtüki 4 krundil oli tema sõnul terviklik 18. sajandi arhitektuurikompleks. “Kui seal oleks alles autentsed 18. sajandi vahelagedega hooned, poleks nende lammutamine tulnud kõne alla,” lisas Trummal.
Kuigi selles valguses muutub arusaadavamaks 1998. aastast pärinev muinsuskaitse otsus hooned säilitada, on küsimus selle tõlgendamises. Tõenäoliselt ei olnud muinsuskaitse ettekirjutuse mõte selles, et erafirma saaks hooned maha tõmmata ja sinna elumajad ehitada, isegi siis, kui selles kasutatakse vanade hoonete palgijuppe.

Läänes müüri äärde uut ehitada ei saaks
Gotlandil Visbys koolitusel viibiva kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse peaspetsialisti Olev Liiviku sõnul ei tuleks kusagil läänemaailmas uute majade ehitamine iidse linnamüüri äärde kõne allagi. “Visby linnamüür on üks paremini säilinud ja eksponeeritud, olen kindel, et kui mõni parasiitehitus hakkab kokku kukkuma, ei asutaks seda taastama,” ütles Liivik. Visbys on linnamüür vaadeldav kogupikkuses.
Restor omandas linnamüüri äärse maa riigilt enampakkumisel 1998. aastal. Ettevõttel on esimene osa ridaelamuboksidest Plate ja Eppingi torni vahel juba välja ehitatud. Praegu valmistus firma täis ehitama Eppingi ja Grusbeke-taguse torni vahelist osa.