Linn võttis Pirita tornelamu saatuse üle otsustamisel vaheaja

Pirita tee äärde Lillepaviljoni ette 19-korruselise korterelamu ehitamist ette nägeva planeeringu menetlemine on seiskunud, sest kesklinna valitsusele on kõrghoone ehitamise suhtes tekkinud kahtlused.

Möödunud nädalal planeeringut spetsialistide ja asjaosalistega arutanud linnaosavalitsuse hinnangul vajab projekt veel laiemat arutelu. Seetõttu pole kesklinna valitsus veel otsustanud, milline hinnang eelnõule omalt poolt kaasa pannakse.

“Mere äärde 19-korruselise maja kerkimine on minu isikliku arvamuse kohaselt üsna hirmutav arenguvisioon. Sellise kõrghoone püstitamine on väga suur risk,” nentis kesklinna vanem Keit Pentus.

Pentuse sõnul pole tal praegu kindlust, kas see on risk, mille linn peaks võtma.
“Tegu on otsusega, mida enam aasta pärast, kui peaks selguma, et kõrghoone on Pirita tee äärses miljöös täiesti vastuvõetamatu, muuta pole võimalik,” ütles Pentus.

Kas kõrghoone sobib ümbritsevaga?
Ühelt poolt on linna eelmise koosseisu arhitektuurinõukogu mere äärde kõrghoone püstitamise heaks kiitnud, samuti on seda teinud linnaosavalitsus ning säästva arengu ja planeerimise amet. Kuid projekt on algsega võrreldes muutunud ning praegu linnaosavalitsust nõustavad arhitektid ei jaga üldiselt eelmist arvamust, pidades teele ja merele väga lähedal asuvat hoonet liiga agressiivseks. Ehkki 19-korruseline maja jääb läheduses oleva 11-korruselise Onixi hoonega merepinnast samale kõrgusele, on see kohe tee ääres.

Arhitektid ei arva siiski, et peaksid hindama seda, kas maja on ilus või kole.
“Küsimus on pigem selles, kas kõrghoone on õiges keskkonnas,” ütles kesklinna arhitektuurinõukogu liige Margus Koot. Arhitekti sõnul on probleem selles, et lähtutakse põhimõttest, et Viru ja Olümpia on juba olemas ja nüüd saab kõrgeid maju ehitada.
19-korruselise maja arhitekti Irina Raua sõnul tehti viga juba 1999. aastal, kui linn lubas ehitada Onixi hoone. Maakomisjoni liikmena oli Raud siis selle vastu. Nüüd aga on Raua hinnangul tee kõrghoonete ehitamiseks piirkonda avatud.

Raua sõnul sobib kõrghoone keskkonda väga hästi. “Loodusesse sobib vertikaal palju paremini kui madal ja suure ehitusmahuga hoone. Kõrge sale hoone rohelisel taustal on täiesti võimalik,” ütles Raud. Arhitekti sõnul on hoopis algse, Raine Karbi projektiga ette nähtud kõrgus – 11 korrust – seal “madal ja tönts vorm”. Samas ütles Raud, et rohkem kõrghooneid ei pruugi sinna kanti sobida.

Temaga ei nõustu Villem Tomiste arhitektuuribüroost Kosmos, kes koostas Pirita tee äärse arengu analüüsi. “Ei ole paha mõte ehitada Pirita tee äärde kõrghooneid. Kuid praegu on seal segamini eramud, näitusehallid, üksikud kõrged hooned – seal on ruumikonflikt. Mina oleksin pigem eramute vastu,” märkis Tomiste.

Iga arhitekt oma maalapi kallal
Margus Koodi sõnul on probleem selles, et ei suudeta kokku leppida üldises ja ühtses arengusuunas.
“Raua maja on näide sellest, kuidas üks arendaja arendab vaid oma lapikese peal. Aga hiljem avastatakse, et valminud kava ei lähe kokku sellega, mida naaber teeb. Ja kõik kannatavad,” ütles Koot. Selle näiteks on tõik, et 19-korruselise hoone vastu on protesti esitanud Onixi esindaja, viidates sellele, et see jääb varjama nende 11-korruselisest hoonest avanevaid merevaateid. Rääkimata ümbritsevate eramute elanikest.

Kui linn – eeldatavalt säästva arengu ja planeerimise amet (SAPA) – ei suuda paika panna ühtset visiooni, võiks Koodi sõnul arendajad ise korraldada kõigi piirkonna arendajate kokkusaamise, kuhu oleks kaasatud ka avalikkus ja linna esindajad. Probleemiks võib aga osutuda see, et arendajad ei taha lahtiste kaartidega mängida.
“Praegu on nii, et üks näeb seal nostalgilist maastikuarhitektuuri pärli, teine aga tornide väljakut. Ja kui mõlemad kokku panna, ei tule midagi head välja,” märkis Koot.
Ka abilinnapea Margus Allikmaa hinnangul vajab ala arhitektuurset terviklahendust. “Kindlasti aitaks detailplaneerimisel üles kerkivaid teravaid vaidlusi ära hoida täiendavate piirkondlike piirangute kehtestamine, nii nagu seda on tehtud miljööväärtuslike alade ja kõrghoonete keelualade puhul,” ütles abilinnapea juba suvel.

Praegu nentis Allikmaa, et SAPA pole siiani jõudnud Pirita äärse alaga midagi teha.
Linnavolikogu laitis neljapäevasel istungil maha täiendusettepaneku, millega SAPA oleks saanud eraldi planeeringuosakonna. SAPA sai siiski juurde 2 miljonit krooni head ehitustava loovate ehitusmäärustega tegelemiseks.