Linnahall ajalooliste vabadussammaste asemele?
Tõnis Sareal, Tartu PM
Linnavalitsus jageleb opositsioonipoliitikutega linnahalli vajaduse ja asukoha üle. Elamuid ja linnahalli planeeritakse aga võõrale maale, hoolimata kaitseväe peastaabi ja ka kaitseministeeriumi senisest seisukohast Raadi sõjaväelinnaku suhtes.
Täielikult on tähelepanu alt välja jäetud planeeritava piirkonna ajalooline tähtsus.
Räägitakse, et saates Tartu abilinnapea Margus Hansoni Tallinna kaitseministriks, andis Reformierakond talle kaasavaraks palve munitsipaliseerida kaitseministeeriumile kuuluv kinnistu Raadil. Nüüd selgitatakse, et kui ministeerium oma vara Tartu linnale üle ei anna, jääb suurhall ehitamata ja linlastele tekitatud kahju on korvamatu.
Aluseks võttes 1936. aasta lepingu, on täiesti selge, et tänasel kaitseministril ei saa olla ei linnakodaniku, ministri ega ka endise abilinnapeana mingit kohustust kinkida Tartule kaitseministeeriumi vara.
Ajalooline leping
1936. aastal sõlmiti Tartu linnapea Aleksander Tõnissoni ja Eesti Vabariigi vahel kruntide vahetamise leping.
Selle järgi andis Tartu linn riigile üle kasarmu ja Puiestee ning Jaama tänaval asuvad kinnistud (19,6 ja 0,6 ha), saades vastu Riia tänavas asuva reaalgümnaasiumi kinnistu ühes kõikide hoonetega, 15. algkooli hooned, tütarlastegümnaasiumi Riia-Kalevi tänava nurgal, Treffneri gümnaasiumi, Tallinna tn hooneteta maatüki ja Vasula-Annemõisa kinnistu (138,187 ha).
Leping kohustab pooli loobuma kõikidest edaspidistest vaidlustest nimetatud vara asjus.
1938. aastal sõlmiti järgnev leping lennuvälja kasutamiseks, millega Tartu linn sai oma kasutusse Ropkamõisa vara ja maad 40 ha ulatuses.
Seega pole linnal kaitseministeeriumile midagi ette heita, on vaid õigus ära oodata ministeeriumi seisukoht Raadil asuva maa-ala kohta.
Kurjalt on näppu viibutatud ka muinsuskaitseameti suunas: kui te veel sellest «räämas sõjaväelinnakust» midagi leiate, jääb Tartu kinnisvaraäri katki ja linn linnahallita.
Mitte keegi Tartu juhtidest pole viimase kümmekonna aasta jooksul rääkinud, mis asi see Raadi kurikuulus sõjaväelinnak on.
Raadi sõjaväelinnak
Tavakodaniku ja ka enamiku linnavalitsuse liikmete arusaama järgi on see endine Nõukogude Liidu lennuväebaas kõigi selle pahede ja maitsetute ehitistega.
Alal ringi liikudes tunnetaks aga iga koolipoisski, et midagi on viltu: suur lennuväebaas ja nii vanades hoonetes! Pea 70 hoonest vaid 8-9 puhul on selge, et need on ehitatud viimase 30 aasta jooksul.
Tuleks vaid natuke sirvida Eesti sõjaajaloo raamatuid ja pilt muutub.
Kasarmud on rajatud juba Vene tsaaririigi ajal. Mõeldes end aga Vabadussõja-järgsesse aega, leiame end seismas Lembitu kasarmute vahel, möödume õigeusu sõjaväekirikust, näeme Eesti kaitsejõudude renoveeritud ja esimese üksikjalaväepataljoni käsutuses olnud kasarmuhooneid.
Edasi tulevad ratsaväe 1. ja 2. eskadroni tallid, sepikojad, ratsaväe staabihoone, söökla.
Kogu kompleksi krooniks on omapäraste mõõtmetega ratsaväe välimaneež ning tuntud eesti arhitektide projekteeritud ratsaväe sisemaneež (27 x 89 m). Fantastiline – kõik see asub Tartus, Tartul jälle üks sümbol juures! Ei pea vist meenutama, et Tartu on ju kuulus ainult tänu oma sümbolitele: ülikool, teadlased, kunstnikud, muusikud jne.
Kusagil siinsamas asuvad kaks Vabadussõja mälestusmärki: üks pühendatud Aidu lahingule (Aidu sõjatamm, taastamata mälestuskivi) ning teine ratsarügemendi 84 langenu mälestussammas. On teada ka kolmas, mille püstitasid kuperjanovlased kuperjanovlastele.
Muinsuskaitse segab
Vabadussõja monumendi Kalevipoja püstitamine nõudis linnavalitsuselt küllalt tõsist eneseületamist. Eeldatavasti samal põhjusel ei ole linnaisad pidanud vajalikuks rääkida kunagisest ratsarügemendist, teisest jalaväepataljonist ja sidepataljonist ei ajaloolises ega ka tänapäevases kontekstis.
Muinsuskaitseametilt nõutakse lisaekspertiise, et äkki sel Raadi piirkonnal, kuhu linnahall tahetakse rajada, ikka pole ajaloolist väärtust. Siiski on linnavalitsus 2002. ja kaitseministeerium 2001. aastast eeltooduga kursis.
Vaatamata sellele on linnaplaneerijad töötanud täistuuridel, linna ehitusfirmad võivad juba soojendada mootoreid suurejooneliste buldooseritööde ootuses. Loodame, et muinsuskaitseamet jääb endale kindlaks ega lase poliitikutel ja linnaametnikel end juhtida.
Põhimõtteliselt ei ründa keegi häid ideid ja unistusi, linna areng peab jätkuma. Välja on pakutud Raadi kasutamise plaanid koos kaitseväega. Kindlasti on Raadi linnaosa kasutamise ja arendamise kohta oma arvamus selle piirkonna elanikel, volikogusse valitud poliitikuil jt.
Oma arvamus on ka Eesti Ratsaspordiliidul, Eesti Akadeemilisel Põllumajandusseltsil, presidendi kantseleil ja poliitikutel, keda oleme valinud linnavolikogusse.
Nii nagu Tartu linnavalitsus ei viitsi kuulata kaitseväelasi, ei viitsita kuulata ka oponente. Linn vaevleks justkui tõsises maapuuduses, olgugi et Tartus on palju räämas kohti, kus pole midagi renoveerida ja taastada.
Lõpuks olgu öeldud, et suurejoonelised kingitused ei tee kinkijat kunagi rikkaks, kui need ei ole just perekesksed (loe: erakonnakesksed) kingitused. Näiteks läks nii ju Ihaste ratsaspordibaasiga, mis spordirajatise erastamise sildi all üliodavalt maha müüdi ja kuhu nüüd hakatakse hoopis väikeelamuid rajama.