Linnahalli juurde plaanitakse kalaturgu

Eesti Päevaleht 26.05.2004
Askur Alas

Pro Kapital kavatseb linnahalli ja Patarei vangla vahele jäävasse kalasadama piirkonda rajada korterelamud, hotellid, jahisadama, kalaturu, kaldapargi ja rannapromenaadi, mis ühendaks kesklinna merega.

„Nõukogudeaegsed tootmisettevõtted lõhkusid oma suletud aladega ajalooliselt väljakujunenud Kalamaja linnastruktuuri ning sulgesid pääsu mere äärde. Meie eesmärgiks on see kahju kõrvaldada,” ütles Kalasadama piirkonna detailplaneeringu autor Meeli Truu arhitektuuribüroost Nord Projekt. Detail-planeering on praegu linna ametkondades kinnitamisel.

Terrasse mööda saab mere äärde
14,7 hektari suuruse ala detailplaneering peaks taastama ajaloolised sidemed linna ja mere vahel. Selleks on kavandatud Suur-Patarei tänavaga kõrvuti kulgevalt platoolt kaks jalakäijate “läbimurret”. Suur-Patarei tänava ja mere vahele rajatakse üldplaneeringu kohaselt Kalamaja ümbersõit ehk Põhjaväil. Sellest ülesaamiseks võivad jalakäijad saada silla, selle üks ots võib alata poolelt platoolt.

Platoo äärde on kavandatud Suur-Patarei tänava poolt viiekorruselised ja mere poolt terrassina laskuvad kolmekorruselised elumajad. Planeeringuga on parkimine püütud igal pool maa alla viia.

Truu kinnitas, et kunagist kaldareljeefi püütakse eksponeerida võimalikult palju, luues paljanduvale astangule avalikke miniaedu ja haljasalasid. “See saab olema nagu Vahemere-äärses linnas,” tõi Truu võrdluse.

Teisel pool tulevast Põhjaväila, alale, mis tekkis mere täitmise tulemusena alles möödunud sajandil, on plaanitud täiesti uus, jõulise joonega mereäärne elamukvartal. “Kui platoo juures püüame siiski järgida Kalamajale tüüpilist hoonestust, siis see koht on tühi olnud. Pseudot me teha ei taha, seetõttu lubame endale jõulist joont,” märkis Truu.
Alale peaksid kerkima 2–6-korruselised majad, nende keskele aga uus tervise- ja spordikeskus. Kaldapealsete hoonete esimestele korrustele planeeritakse teeninduspinnad – sadamaga seotud kohvikud ja restoranid.

Truu väitel ei teki uutest majadest taevafoonile “ühtki uut asja”.
Ühest küljest ümbritseb kolmnurkset kvartalit Põhjaväil, kahelt poolt aga rannapromenaad. Peaaegu Raekoja platsi laiust promenaadi ääristab puuderivi.
Lahesoppi ehk Kalasadama basseini ja kaid planeeritakse jahisadamaks ning veesilm ümbritsetakse lääne- ja kirdekaldal sadamat teenindavate majutushoonetega ning marina-tüüpi elamutega, mis tähendab majutuspaika koos paadikohaga.

Linn saab viimaks kalaturu
Kalasadama basseini linnahalli poole jäävasse poolde plaanitakse rajada kalaturg, millest linn on pikka aega ilma olnud.

Truu sõnul tuleb kalaturg meelelahutuslikku laadi, elusa kala asemel on müügil tõenäoliselt mujalt kohale toodud jahutatud kala nagu kalapoodides. “Eks see ole kunstlik kohaloomine – vesi suliseb, meri mühiseb,” muigas Truu.

Samas on kalaturg planeeritud kalasadama basseini lähedusse arvestusega, et teoorias oleks võimalik ka paadist kala müüa või sedasi kohale tuua. Säärane süsteem töötab ka Helsingis.

“Kahjuks on 50 viljakat aastat kaluri kui väikeettevõtja elukutse ära kaotanud ning praegu Tallinna ümbruses kalureid ei ole,” nentis Truu.

Pro Kapital Eesti peadirektori Andrus Lauritsa sõnul plaanib ettevõte Kalasadama piirkonda investeerida 700 miljonit krooni. “Kalaturgu me ise opereerima ei hakka, kuid valmistama platsi selleks ette,” ütles Laurits.
Kalaturu rajamine on sisse kirjutatud Kesk- ja Reformierakonna koalitsioonilepingusse.

Kalaturg on sajanditepikkune traditsioon
Ajaloolase Robert Nermani sõnul asus praeguse Patarei kasarmute alal juba muinasajal kalurite peatuspaik. Esimesed kirjalikud andmed Tallinna kaluritest pärinevad 1352. aastast. Kalamehed kogunesid sinna tema andmeil praeguse Harjumaa küladest ja veetsid seal kogu suvise püügihooaja, mistõttu võib ümberkaudsete külade kalamehi pidada Tallinna esimesteks asunikeks. Kalaranna keskuseks oli kalaturg, mis tegutses linnas viimati 1930. aastatel.

Loe: epl 26.05.2006