Linnahalli kõrvale tühermaale kerkivad kodud 2500 linlasele
Küllike Rooväli
Linnavalitsus sai valmis linnahalli ja reisisadamat ning nendevahelist tühermaad hõlmava planeeringu eskiisi, mille järgi kerkivad sinna elu- ja ärikvartalid ning rannapromenaad.
Eelmisel nädalal linnavalitsuses heaks kiidetud eskiis on tehtud 45-hektarilisele alale, mille kolm maaomanikku – linnahalli valdaja Tallinna linn, endise Vene sõjaväe betoonitehase ala omanik AS TTP ja reisisadama peremees AS Tallinna Sadam – istusid Arhitektide Liidu esindajatega ühise laua taha.
Tallinna peaarhitekt Igor Volkov peab nii suure ala ühtset kavandamist arupidamiste ja töötubade käigus uueks sammuks Tallinna linnaplaneerimises, sest nii mastaapset detailplaneeringut pole uuel iseseisvusajal ette võetud. Peaarhitekti sõnul võimaldas see taandada eraarendajate hiiglaslikud soovid realistlikeks eesmärkideks.
Linnahall jääb alles
Linnaplaneerimisameti planeeringute osakonna juhataja Martti Preem ütles, et planeering hõlmab ka Sadama tänavat, kuhu on ka teistel maaomanikel kavas hooneid rajada.
«Ühtne planeering lubab kavandada mõistlikult tänavaid, liiklust ja haljasalasid ning tagada inimeste pääsu mere äärde,» loetles Preem.
Planeeringu keskmeks on tühermaa – endise Vene sõjaväe betoonitehase ala, mis on seisnud iseseisvuse taastamisest saadik räämas ja kust on praeguseks vanad hooned lammutatud.
Sinna kerkivad Preemi sõnul kvartalid, kus on nii äri- kui eluhooneid. Hoonete esimesed korrused sobivad äripindadeks, ülemistel leiab aga kodu 2000–2500 linlast.
Planeering jätab senises mahus alles linnahalli, kuid muudab selle atraktiivseks kontserdi- ja seminaripaigaks ning vaba aja veetmise kohaks.
Preemi väitel ilmneb avalikkuse sõnavõttudest, et rannaalal pole midagi esinduslikku, mis merele paistaks. «Linnahall on suurepärase arhitektuuri näide ja olnud eeskujuna paljudes maailma arhitektuuriajakirjades, nüüd tuleb see märk ka meil endil väärtustada,» lausus Preem.
Tema hinnangul tuleb linnahall korda teha – selleks kulub vähemalt 100 miljonit krooni. Preemi sõnul jäeti omal ajal valmis ehitamata 4500-kohalise saali taga- ja külglavad ning teisaldatavad vaheseinad, mis võimaldaks jagada suure kontserdisaali neljaks 1000-kohaliseks saaliks, kus samal ajal eri üritusi korraldada.
Ühe olulise muutusena laiendatakse linnahalli katuse praegu kitsas jalgtee avalikuks linnaruumiks, kus võivad tulevikus paiga leida suvekohvikud ja muu meelelahutus.
Sadamakai saab katuse
Kõige suurema uuenduse teeb läbi reisisadam – Vanasadama loodekai, mida linlased teadsid veel mõni aasta tagasi kui ligipääsmatut söelaadimiskohta.
Praegu seisavad loodekai siseküljel peamiselt kruiisilaevad, ka välisküljele rajati hiljuti uus kruiisikai. Eskiisi järgi saab uus kruiisikai enda kõrvale kaksikvenna.
Loodekaile ehitatakse nelja meetri kõrgusele peale teine, betoonist korrus. Nii senisele kaile kui teisele korrusele tulevad terminalid kruiisireisijate teenindamiseks, kuhu pääseb suurematelt laevadelt otse.
Terminalide juurde sõidaksid ka turiste vedavad bussid. Teisele korrusele soovitavad arhitektid äri- ja büroopindu ning muuseumi.
Preem näeb ülakorrust aga eeskätt promenaadina linlastele ja turistidele, kust avaneks suurepärane vaade igas suunas – nii linnale, jalutamiseks muidu suletud sadamale ja reisilaevadele, kui ka merele ja Pirita poole.
Promenaade jalakäijate ja jalgratturite jaoks on kavandatud kogu planeeritavale alale – reisisadamast saab tulevikus mööda merekallast linnahalli juurde jalutada, kus on praegu juba promenaadijupike olemas.
Promenaadi äärde tulevad kohvikud, restoranid ja poed. Linnahalli kõrval reisisadama pool olev lahesopp saab aga väikelaevade sadamaks, kus silduvad jahid ja kaatrid.
Preem ütles, et pärast eskiisi valmimist algab ala arhitektuuriline planeerimine, mis annab võimaluse kujundada kõik kvartalid nii, et need sobiksid kokku nii omavahel kui ka vanalinna vaatega merelt.
Heade arhitektuurilahenduste leidmiseks kavatsetakse teha koostööd Arhitektide Liiduga ning korraldada arhitektuurikonkursse