Linnahalli saatuse määrab kavandatav detailplaneering
Askur Alas
Kuna linnahalli müük taas ebaõnnestus, peab hoone saatus selguma piirkonna detailplaneeringu valmimise järel.
„Et selgeks teha, mis linnahalli alast saab, tuleks teha piirkonna detailplaneering. Siis oleks selgelt teada, mida ja mis kujul tehakse, kuidas ala korrastatakse, mis sinna ümber tuleb,” ütles abilinnapea Kaupo Reede.
Lisaks sellele peaks halli majandaval Tallinna Linnahalli AS-il Reede sõnul olema selge arengukava või plaan, mis näitaks, millised on halli võimalused.
Säästva arengu ja planeerimise ameti juhataja Igor Volkovi sõnul ei toetanud amet linnahalli müüki viisil, mis linnavolikogul nüüd läbikukkunuks tuli tunnistada. „Minu nägemus on, et halli oleks pidanud müüki panema koos planeeringuga,” ütles Volkov. Eelmine linnavalitsus ameti eriarvamust ei arvestanud.
Linnahalli tuleviku määramisel tuleb Volkovi hinnangul teha koostööd ka naaberkruntide omanikega, näiteks Tallinna Sadamaga.
Nokk kinni, saba lahti
Linnavalitsuse selget otsust halli planeeringu asjus aga paraku veel pole. Küll aga on selge nägemus tuletõrje- ja päästeametil, kes ähvardab hoone tuleohutusnõuete eiramise pärast kinni panna.
Amet on teatanud, et halli tuletõrjeseadmestik on amortiseerunud, ning andis linnale tuleva aasta 1. jaanuarini aega puuduste kõrvaldamiseks. Vastasel korral võib linna ähvardada kuni 40 000-kroonine trahv. Ettekirjutuse jätkuva mittetäitmise korral võib tuletõrje nõuda hoone sulgemist.
Tallinna linnapea Tõnis Palts on aga öelnud, et raha ei saa remondiks enne eraldada, kui on teada, mis linnahallist pikemas perspektiivis saab.
Linnahalli müük ebaõnnestus
•• Möödunud neljapäeval pidi linnavolikogu tunnistama nurjunuks katse müüa linnahall ja seda ümbritsev maa eelläbirääkimiste teel suurärimees Urmas Sõõrumaaga seotud firmale Manutent.
•• Abilinnapea Ülle Rajasalu ütles istungil, et linn ei saanud aktsepteerida OÜ Manutendi skeemi linnahalli kontserdisaali renoveerimise finantseerimiseks, kuna see ei vastanud linna eelarvestrateegiale.
•• Kava kohaselt ostnuks firma 150 miljoni kroonise alghinnaga halli ja ümbritsevad krundid, ent linn oleks renoveerimise kokkuvõttes ise kinni maksnud.
•• Halli renoveerimist polnud nõus toetama ka kultuuriministeerium.
•• Rajasalu hinnangul on linnahall riigile ja linnale sedavõrd tähtis kultuuri- ja sotsiaalobjekt, et selle arengu küsimuse peaksid riik ja linn koostöös lahendama.
•• 2003. aasta juunis alustatud müügikatsete nurjumise põhjustas ka see, et muinsuskaitseamet ei nõustunud halli lammutamisega.