Linnaisad unistavad püramiid-raekojast Kadriorus mere kaldal

  
Mõtet linnaametite koondamisest ühte majja on keerutatud vähemalt aastast 1914, kui arhitekt E. Saarinenilt telliti uue raekoja projekt. See jäi ellu viimata, nagu ka 1937. aastal korraldatud ja palju poleemikat tekitanud raekoja-konkursi võidutööd. Viimane kord heietati mõtet aastal 1997, kui tehti valmis isegi hoone kavand Admiraliteedi basseini juurde.
 
Linna kõrged ametnikud toetavad mõtet ehitada Kadriorgu mere äärde linnaameteid koondav kolmnurkse põhiplaaniga administratiivhoone, mis hoiaks kokku kulutusi ja muutuks ühtlasi linna üheks esindushooneks.


Ametnikud ei mahu ära
“Täielik lollus on see, et linnavalitsus on mööda linna laiali. Toetan kindlalt ühtse hoone rajamise mõtet,“ ütles abilinnapea Toivo Ninnas.
Linna haldusosakonna juhataja Viljar Meisteri sõnul on administratsioon ammu aru saanud, et linna haldushoonete kasutusaeg on möödas. Uut maja on Meisteri sõnul vaja sellepärast, et vanu hooneid pole võimalik piisavalt ümber ehitada. “Vabaduse plats 7 hoone küte, vesi ja ventilatsioon on kokkukukkumise äärel. Radiaatorid pärinevad aastast 1932, ventilatsiooni aga ei olegi võimalik renoveerida,” ütles Meister.
Laiaulatuslikuks ümberehituseks tuleks hoone mitmeks kuuks tühjaks teha, mis on linnavalitsuse puhul võimatu.
Vaatamata sellele, et linnavalitsuse teenindussaal laieneb suve jooksul Laksu halli arvel, hakkavad Meisteri sõnul vanad hooned pisitasa kasvavale ametnikearmeele kitsaks jääma. “Bürokraatiat likvideerida pole ka võimalik, saab vaid ohjata selle kasvu,” lisas Meister. Ninnase sõnul napib linnavalitsusel koosolekuruume ning jooksmist asutuste vahel on palju.
Haldusosakonna arvestuste kohaselt võimaldaks uus hoone kokku hoida nii raha kui ka linnakodanike aega ja närve. Praegu kuulub linnale mitu esinduslikku hoonet, mille müük annaks kokku peaaegu sama summa, mis kuluks uue hoone ehitamiseks. Lisaks Vabaduse väljak 7 ja 10 hoonele kuulub linnale volikoguhoone Vana-Viru 12 ning Raekoja plats 12 keskaegne maja, kus asub kultuuriväärtuste amet. Uude hoonesse saaks üle tuua ka sotsiaal- ja tervishoiuameti, kes rendib ruume Narva maantee 11d, ning kommunaalameti Müürivahe tänavas asuva osakonna.
Juba Vabaduse väljaku ja Vana-Viru kolme hoone müügist saaks aasta tagasi tellitud ekspertiisi andmeil 167,4 miljonit krooni. Meisteri arvutuste kohaselt vajab linn uues hoones 15 000–20 000 ruutmeetrit pinda, mis teeks ruutmeetri ehitushinnaks 12 000 krooni arvestades uue hoone maksumuseks 180– 240 miljonit krooni.
Samas remondib linn oma hooneid aastas 6 miljoni krooni eest, üsna arvestatav on ka rendikulu, mis uue hoone puhul kaoks.


Kolmnurkne hiigelhoone
Mõte võib tõeks saada, kui linnajuhid seda toetama asuvad. “Oleme sellest juba rääkinud ning olen valmis seda küsimust linnavalitsuses uuesti üles tõstma,” kinnitas abilinnapea Ninnas. Ta lisas, et esimese sammuna tuleks alustada läbirääkimisi riigiga, sest hoone jaoks sobiv maa on praegu riigi ehk Tallinna Sadama käes.
AS-is Entec linna tellimusel valminud rannaala uue üldplaneeringuga on Kadriorgu mere äärde veel rajamata Põhjaväila ja rannapromenaadi vahele ette nähtud kolmnurkse põhiplaaniga ühiskondlik hoone.
Lisaks linnavalitsuse hoonele on sinna plaanitava hiigelmaja funktsiooniks pakutud ooperiteatrit.