Lossiaed sai tagasi purskkaevud ja roosid

Eile keskpäeval võttis president Arnold Rüütel renoveeritud lossiaias vastu Tallinna linnaaedniku Tiina Tallinna ja aia rekonstrueerimisprojekti ühe autori, arhitekt Lea Järve.

President käib salaja aias
Töödejuhataja Mati Kriveli juhtimisel tehti tiir peale uuele purskkaevude kaskaadile aia keskel, tutvuti taastatud basseinide ja paika lossi alumisest aiast eraldava müüriosaga. Uus müür on mõeldud promeneerimiseks ja allpool asuva barokkaia imetlemiseks. Kahte aeda eraldava ehitusliku osa autor on arhitekt Katrin Etverk.

“Peab ütlema, et olen aiaga rahul ja olen käinud seda salaja õhtusel ajal silmitsemas,” muheles president aeda kogunenud seltskonda tervitades. President juhtis tähelepanu sellele, et ülemine ja alumine aed üha rohkem harmoneeruma hakkavad.

Linnaaedniku seletuse järgi kujundas presidendilossi aia 1930. aastate lõpus Berliini firma Späth. Originaaljoonised ja roosiaias olnud liikide nimekirjad on säilinud, mistõttu oli aeda võimalik tellida vanad roosisordid.

Lossiaednik Eda Naaritsa sõnul on aeda istutatud 1200 roosiistikut, eri sorte on 35–36. Valikul oli eesmärgiks võimalikult huvitav ja vaheldusrikas aed. Roosid on kõik Floribund-tüüpi, s.t sellised, mis õitsevad kogu suve. Leidub selliseidki liike, mis kevadel kollaseid õisi näitavad, vahetavad suve jooksul korduvalt värvitoone ja lõpetavad sügisel punaste õitega. “Esimese aasta roosid on alles lasteaed, veel väetikesed. Järgmisel aastal avaneb juba palju parem pilt,” lubab Naarits oma hoolealuseid silmitsedes.

Plaanid teostatakse 65 aastat hiljem
Mastaapsed elupuud on aia rajamisest saadik suureks sirgunud ning seetõttu on osa aia servadesse jäävaid peenraid ümber kujundatud. Späthi originaalkujundust on muudetud ka aia keskel, kus taastatud veekaskaad tuli tõsta samale kõrgusele, nagu ta asus baroksetel joonistel. Späthi müüriorvadesse kavandatud presidentide büstid saavad lähitulevikus samuti teoks.

Erilist vaeva on Kriveli sõnul nähtud kõnniteedega, mille ümbertegemist alustati juba president Meri valitsemisajal. Basseine valati kolmes etapis ja väga raske olevat olnud need talvel täpselt ühele joonele saada. Tänapäeva tehnika võimaldab neid käima panna ja seisata ühe nupulevajutusega.

Linnarahvale on park presidendi pressinõuniku Ester Šanki sõnul avatud, kuid külastussoovist palutakse teatada ja ekskursioonid ette tellida.