Louis Kahni laev Saaremaale?

Eile möödus 37 aastat päevast, mil igavikuteedele lahkus üks kuulsamaid saarlasi – arhitekt Louis Kahn. Uhkusega võime tunnistada, et 1901. aastal Kuressaares finantsametniku peres sündinud Louis Kahn on jätnud oma jälje maailma arhitektuuriajalukku.

Selle nädala kolmapäeval oli ETV “Pealtnägija” saates lõik, kus räägiti sellest, et Kahni üht originaalsemat teost – kontsertlavaga laeva – tahetakse kinkida Eestile. Laeva omaniku plaaniga on nõus ka Kahni järeltulijad ning ainuke takistus näib olevat raha, mida unikaalse laeva eest küsitakse – 1,1 miljonit dollarit.

Kui saarlased väga sooviksid laeva hoopis endale saada ja paneksid näiteks käima üldrahvaliku korjanduse, peaks iga Saare maakonna inimene välja käima 43 eurot, kui aga arvestada vaid täiskasvanutega, kel on iseseisev sissetulek, tuleks inimese kohta umbes 58 eurot. Kas meil, saarlastel, oleks seda laeva vaja? Uurisime tarkadelt meestelt. 

Tarmo Kõuts 
saarlasest riigi-, sõja- ja meremees 
Kui me räägime ideetasandil, on mõte hea, absoluutselt. Mina tahaksin kõigepealt teada, mis seisukorras see laev on. Minul tekib kohe küsimus, kas see laev seisab vee peal, kui kaua ta seisab vee peal, kui palju läheb tema hoidmine maksma näiteks Kuressaare linnale ja Saaremaale. Samuti on oluline teadmine, kuidas ta jääle vastu peab, ning ta tahab ju kütet ja kõike muud. Kuna Louis Kahn oli aga kahtlemata üks tuntumaid 
saarlasi, tuleks kõik temaga seotu siia tuua. 

Toomas Kasemaa 
Saare maavanem 
Ma arvan, et see laev peaks siin olema. Louis Kahn on Kuressaares sündinud ja kui see laev on võimalik siia tuua, siis kõige parem koht sellele oleks siinsamas lossi kõrval abajas. Seda saaks kasutada siin erinevateks kontsertideks. See sobiks siia nagu rusikas silmaauku. 

Maailmakuulsaid arhitekte on meil väga vähe, küll on aga meresõitjaid, kuid see laev ühendab endas nii üht kui ka teist, nii merd kui ka arhitektuuri, lisaks veel kultuuri. Isegi ooperipäevadel saaks seal korralikke etendusi korraldada. Kui öeldakse, et selle laeva eest tahetakse saada 1,1 miljonit dollarit, siis see on sisuliselt metalli hind. 

Laev vajab muidugi iga-aastast hooldust ja teatud aja tagant dokkimist, nii et see kulu tuleb siiski kuhugi igal juhul arvestada. Kuid Kuressaare linnal on ju õigus vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele näiteks muuseume pidada, see on üks võimalus, millega omavalitsus võib tegeleda. Nii võiks sellesama laeva peal olla Louis Kahni muuseum. Ma usun, et Kuressaare linn arendab seda mõtet kindlasti edasi, mina võin selles osas ainult toetavaid sõnu öelda. 

Olen ka kindel, et kõik väärtuslik ei pea olema Tallinnas, vaid ikka seal, kus on tema koht. Louis Kahni laeva koht on Kuressaares. Ja kui küsida, kas mina oleksin nõus panustama üldrahvalikku korjandusse, et Louis Kahni laev Saaremaale tuua, siis teeksin seda kindlasti. 

Bruno Pao 
mereajaloolane 
Kuressaare jääks Louis Kahni laeva jaoks natuke nurgataguseks, pealegi arvan ma, et meile on parem siiski rohkem selline pensionärile sobilik rahulik olemine. Mis aga ei tähenda, et kui see laev Eestisse tuleks, ei võiks teda tuua Roomassaarde näiteks ooperipäevade ajaks. 

See oleks iseenesest väga võimas. Samuti võiks laeva viia siis Saaremaa Sadamasse. Ma usun, et linnud ei lendaks kuhugi ära ja ka kõik hülged tuleksid kokku seda muusikat seal kuulama. Saaremaale oleks seda laeva aga üleliigne tahta, sest seda peab valvama, ülal pidama ja korrastama. Ta peab ka raha teenima. 

Arvestama peab sellega, et see laev jääks meil talvel jää sisse ja ei saaks siin liikuda – kui oleks vaja kusagil mingit kontserti teha, siis oleks see raskem kui soojema kliimaga maades. Ma arvan, et see laev võiks minna sinna uude ehitatavasse meremuuseumisse Tallinna lennujaama endiste angaaride juurde. Siis oleks ta pooleldi muuseumi laev ja sinna ta sobiks. Mis puutub aga Kahni, siis meil on Kuressaare raekoja ülemise korruse fuajees tema portree, mille tema tütar tõi. 

Kuid tema päritolu on rohkem siiski Pärnu päritolu, ehkki ta on Kuressaares sündinud, sest tema vanemad siia lihtsalt sattusid, ja siin väiksena elanud. Tema sugulased elasid aga Pärnus – Saaremaal oli juute vähe, küll oli neid seal. Muide, Louis Kahni sünd on registreeritud hoopis Riias, nähtavasti siis, kui nad läksid saama perele emigratsioonipaberit, siis sealses sünagoogis see sünd kirja sai. Vanasti loeti ju sünnikohaks ikka see paik, kus sünd oli kirikuraamatusse kantud. 

Ülo Tuulik 
kirjanik 
Mina arvan, et me peaksime toetama põhimõtteliselt kõiki ettevõtmisi, mis jätavad meid seotuks Louis Kahniga.