Lutheri elurajooni tulevik selgub alles kuu aja pärast

Eesti Päevaleht 14.09.2005
Aivo Vahemets

Pärnu mnt ääres, endise mööbli- ja vineerikombinaadi 12 ha suurusel alal laiuva ja ca 1mld krooni maksma mineva elurajooni tuleviku avalikustamine oli algselt planeeritud septembri keskele. Paraku see nii ei läinud.

Mingeid lähemaid kommentaare hetkel linnavalitsuses kooskõlastusringil viibiva projekti kohta Ober-Hausi esindajad aga hiljuti anda ei soovinud.

Eelnevalt avaldatud informatsiooni põhjal saab Lutheri rajoonist Tallinna kesklinna üks huvitavamaid arendusprojekte, kuhu kerkivad peamiselt luksuslikud elupinnad, kuid ka avalikuks kasutuseks mõeldud ruumid.

Suurem osa Pärnu mnt viadukti juures asuvast ajaloolisest, 1912. a ehitatud muinsuskaitse all olevast kompleksist ehitatakse luksuskorteriteks, masina-tsehhi avar korpus kohandatakse ühiskondlike funktsioonide tarvis. Rekonstrueerimisprojekti koostab ARS Projekti arhitekt Rasmus Tamme, sisearhitektuur tehakse Eero Jürgensoni juhtimisel.

Ümberehitust alustatakse kolme-neljakorruselistest vanadest tootmishoonetest. “Sinna tulevad uhked stuudiokorterid ja penthouse’id, millel on väga head eeldused,” rääkis ARS Projekti juhatuse liige Eero Jürgenson EPL-ile tänavu kevadel.

Ainulaadsed elamupinnad
Tallinna korterituru jaoks on linna keskuse lähedal asuvatest paekivist ja betoonist ehitatud tehasehoonetest ümberehitatavad elamupinnad Jürgensoni kinnitusel väga ainulaadsed. 25 000 m2 suurusest kompleksist hõlmab korteriteks renoveeritav osa 14 000 m2.

Muinsuskaitse all oleva masinatsehhi ümberehitusega ei tohi vähendada näiteks siseruumide kubatuuri ega muuta fassaadi. “Vangerdusmaa jääb üsna väikeseks, ilmselt peaks see olema objekt, mis on avatud ja kasutatav linnakodanikele,” ütles Jürgenson.
“Kui kõik see tsaariaegne ehituskvaliteet, paekivi ja betoon välja puhastada, võiks siin olla ükskõik milline kultuuri- või ühiskondlik objekt,” lisas Eero Jürgenson.

Lutheri rajooniga võrreldes sama suure ala on Mustamäel ette võtnud ka NCC Ehitus, mille Tammsaare tee, Kadaka tee ja Laki tänava vahel asuva ala planeering kehtestatakse loodetavasti 2006. a kevadel.
“Ei imestaks, kui tuleks poolteise miljardi kroonine projekt,” ütles NCC juht Toomas Aak eelmisel nädalal Äripäevale.
Praegu kasvuhoonetega kaetud alale tuleb ettevõtte juhi sõnul ligi 1500 korterit, mis mahutavad umbes 3000 inimest. 175 000 m2 -st 40 000 on planeeritud äripinnana, mis jääb Kadaka tee äärde.