Maastikuarhitektid korraldavad seminari “Mugavuspagulased”
9. mail 2015 kogunevad maastikuarhitektid Antoniuse õue konverentsisaalis (Lutsu 5, Tartus), et rääkida töökogemusest piiri taga. Välismaal töötamisega seonduvat lahkavad maastikuarhitektid, kel endal piiri taga töötamise kogemus.
Maastikuarhitektid korraldavad seminari „Mugavuspagulased“, kus võetakse vaatluse alla töötamine väljaspool Eestit
9. mail 2015 kogunevad maastikuarhitektid Antoniuse õue konverentsisaalis (Lutsu 5, Tartus), et rääkida töökogemusest piiri taga. Välismaal töötamisega seonduvat lahkavad maastikuarhitektid, kel endal piiri taga töötamise kogemus.
Välismaale tööle suunduv eestlane ei ole enam ammu uudis. Millal saab välismaal töötavast maastikuarhitektist erandi asemel reegel? Kas „mugavuspagulased“ on need kes lähevad või need kes jäävad? Miks läheb maastikuaritekt välismaale tööle, on see paratamatus või ahvatlev väljakutse? Kas Eestis kehtivad Euroopa Liidu regulatsioonid lihtsustavad erialase töö leidmist piir taga?
Teema on aktuaalne juba mõnda aega. 2010. aastal käivitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda projekti „Talendid koju“. Ülekutse, mis pälvis ka president Toomas Hendrik Ilvese tähelepanu ja toetuse, oli suunatud Eestist pärit inimestele, kes piiri taga õppimas või töötamas. Mõne aja eest tekitas elavat diskusiooni nn „mugavuspagulaste“ teema, mis asetas negatiivsesse valgusesse piiritaha suundujad-jääjad. Koos tõusujoones kasvava väljarändega (2013. aastal rändas välja veidi enam kui 10 000 inimest) on väljapool Eestit töötamise temaatika aina teravamalt päevakorda tõusnud. Eesti majanduse tänasest seisust lähtuvalt on kahanenud maastikuarhitektide võimalused leida tööd Eestis. Maastikuarhitekti kutsestandardi vastuvõtmisega on avardunud võimalused piiri taga töötamiseks.
Seminari kohta saab lisainformatsiooni Eesti Maastikuarhitektide Liidu kodulehelt www.maastikuarhitekt.ee, kontakt Teelel Nigola 5187602.
—
Eesti Maastikuarhitektide Liit (EMAL)
juhatus