Magistraaliarhitektuur

Tõnu Kaalep Eesti Ekspress 20.07.2006
Laagna tee, see nõukaaegse pingutusena paesse õõnestatud ja aastakümneid lõplikku valmimist oodanud magistraal, on nähtus omaette. Kas just mõistlik, aga efektne; kunstlikud paepaljandid annavad tervele linnaosale oma imago, halli, karmivõitu, kuid looduslähedase.
Kuid arhitektuur selle “kanali” ümbruses? Seda vähegi põnevamas mõttes pole. Utilitaarsus möllab. Sadu tüüpmaju, paar kaootilist kaubanduskeskust, kutsekool, bensiinijaamad, sillad treppidega, mis oleks pidanud inimesi kiirtrammile viima. Liikuri maja on praktiliselt esimene kanaliäärne hoone, mis lubab endast rääkida arhitektuuri kui loomingu kontekstis. Erinevalt näiteks Kumust, mis näib asukohta Lasnamäel tee poolt vaadates koledasti häbenevat.
Lasnamäe ehitamine jätkub viimastel aastatel taas peale 80ndate lõpu (Alo Mattiiseni temaatilist isamaalist laulu mäletate?) peatumist. Kuid reeglina ehitatakse uusi maju linnaosa serva, näiteks Kose ja Pärnamäe poolsesse nurka, kus on valminud Ülo Peili büroo kaks tornmaja ja R-Konsulti klaustrofoobiline pisikeses orus paiknev Rohelise Kalda rajoon. Samas on ruumi ka olemasolevate mikrorajoonide vahel. Ja Laagna tee kui Lasnamäe tegelik peatänav väärib kindlasti rohkem sümbolhooneid, meeldejäävaid objekte, mis aitaks linna struktureerida ja keskkonda vääristada.
Praegustes mastaapides on Liikuri maja hiiglaslik. 150 keskmist kuni suuremat korterit, kolm trepikoda, 7 korrust, kaks neist parkimiseks, võimalusega panduseid mööda otse kanali liiklusvoolu sukelduda. Pikk ja kohati süvendiservale ohtlikult lähenev risttahukas näib tänu läbipaistvaile parklakorrustele õhus lendavat; tema dünaamilisus sobib all kihutavate autode kiirusega. Selles majas on nostalgilist utoopiat, Le Corbusier’ või vene avangardi hõngu. Moodsus! Kas just tänane, aga Lasnamäe loomise ajal oli modernistlik idee tunduvalt elusam. See maja sobiks vabalt ühele mu lemmikpildile 70ndaist, mis illustreeris Pordi & Meelaku Lasnamäe projekti. Loomulikult päris-linnaosa nii elegantselt moodne ja suurlinlik ei tulnud…
Kui millegagi norida, siis merepoolse fassaadi käsitlemisena puhtakujulise õueküljena. Ma ei tea, mida ütlevad planeeringud maja taha tuleva kohta, kuid pool-vabaplaneeringulises keskkonnas tundub tänavakülg, kus on näiteks kasutatud rohkem seinast seina laiusega aknaid ja fassaadi udustavaid verandaklaase, kordi elegantsem kui lihtne tagakülg. Ja võte maja kaks korda katkestada vanalinnatänavalaiuste valguskoridoridega on nutikas, ka kinnisvaraarendaja võtab selle ilmselt selle vaimustusega vastu, sest nii saab rohkem tube majja mahutada. Kuid kas seal pime pole? Ja mis tunne on nii lähedalt naabri aknasse vahtida?
Magentavärvilised tornikesed katusel on muidugi puhas Künnapu & Padrik, ilma irooniata.
Liikuri maja korterid on välja müüdud. Lasnamäed on vara maha kanda, tundub mulle. Lasnamäed tuleb edasi arendada, parandada ja täiendada.