Majandusminister hoogustab riiklikku elamuehitust
Anneli Ammas
Tänasel valitsuse istungil küsib Edgar Savisaar majandus- ja kommunikatsiooniministrina omandireformi reservfondist erakorraliselt kümme miljonit krooni elamuehituseks.
Selle päevakorrapunkti seletuskirjas on öeldud, et raha jaotamine kohalikele omavalitsustele toimub majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirja alusel.
Ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe sõnul on erakordne rahaküsimine seotud koalitsioonileppe punktiga, mis näeb ette sundüürnike elamuprobleemide lahendamist.
5400 leibkonda
“Meil on selle üle muidugi hea meel, kui lisaraha tuleb, sest sundüürnikke, kes abi vajavad, on Eestis kokku 5400 leibkonda,” ütles Kõrbe.
Koalitsioonileppe 83. punkt näeb sundüürnike probleemide lahendamiseks ette vahendite eraldamise Kredexile ehk riigi- asutusele, mis vahendab sooduslaenu ka sundüürnikele uue elamispinna soetamiseks.
Endise majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneni mäletamist mööda on sel moel raha jagatud juba viis-kuus aastat. “See tähendab, et valitsus üritab omandireformi vahendite arvelt sellesama reformiga tekkinud probleeme lahendada. On selge, et sundüürnikega tuleb tegeleda ja riik peab siin kohalikke omavalitsusi rahaliselt toetama,” ütles Atonen.
“Hea, et nad seda raha endale ei võta,” kommenteeris ekspeaminister Juhan Parts täna kavandatavat valitsuse otsust. “Mis aasta meil praegu on? 2005! Peaaegu kõik sundüürnikud oleks võinud selleks ajaks oma isikliku arengukava koostada ja nende probleemid oleksid tänaseks lahendatud ning nad oleksid õnnelikud.”
Parts lisas, et samas ta ei arva, nagu ei peaks inimesi toetama, kuid seda ei saa teha 25 aasta tagust aega meenutaval moel. “Meie loogika oli valitsuses selles, et riik saab toetada inimesi soodsate laenude alusel ja selleks oli ja on Kredex,” lausus Parts.
Pärast Savisaare saamist majandus- ja kommunikatsiooniministriks on ministrile, aga ka peaministrile adresseeritud sundüürnike kirjade hulk oluliselt kasvanud. Elamuosakonna juhataja Kõrbe sõnul tuleb päevas vähemalt üks kiri, kus sundüürnikud kirjeldavad oma troostitut olukorda tagastatud majades asuvates lagunenud korterites ning küsivad endale uut elamiskõlblikumat korterit.
Sada miljonit krooni jagatud
•• Sundüürnikele korterite ehitamiseks ja renoveerimiseks on valitsus kohalikele omavalitsustele majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu aastate jooksul andnud üle saja miljoni krooni.
•• Eriti aktiivselt langetas valitsus sääraseid otsuseid 2002. aastal, mil Keskerakond oli eelmist korda valitsuses ning ka majandusministri portfell kuulus sellele erakonnale.
•• Ministeeriumi arvutuste kohaselt on Eestis 5400 sundüürnike leibkonda, kellest üle 3200 elab Tallinnas. Samas ütleb ministeeriumi analüüs, et neist vaid viis protsenti ehk 255 leibkonda on väga raskes majanduslikus seisukorras ja saab ka sotsiaaltoetusi.
•• Arvutuste järgi oleks 2006. aastal vaja 41 miljonit krooni, et renoveerida või ehitada elamispind sotsiaaltoetustest elavate sundüürnike jaoks. Et pea kõik praegused sundüürnikud saaks 2020. aastaks uue korteri, peaks sinnani kulutama riiklikuks elamuehituseks 60 miljonit krooni aastas. EPL