MARK SOOSAAR: Pärnu Uue Kunsti Muuseum hädatapmisele?
Mingi ränk needus on tulnud Eestimaa kohale. Alates suurest lossist kuni metsataguse tareni välja. Kasuahnete inimeste süü tõttu hukkuvad linnud ja koos nendega suur osa elavast loodusest. Raha salakaval hääl käseb hävitada nähtamatut, kuid inimühiskonna eksisteerimiseks ülivajalikku kultuurivõrgustikku.
Pärnu linnavalitsuse kuri plaan saata hädatapmisele uue kunsti muuseum on selle kurva reekviemi üks osa.
Koos ohvriloomaga saadetakse ühtlasi hingusele ka temaga lähedalt seotud üritused – muuseumis toimuv rahvusvaheline filmifestival, muusikavõistlused, arhitektuurikonverentsid jne.
Uus muuseum on luul
Sõnades on linnavalitsuse jutt ilus – Soosaar väärib palju paremat maja ja sellepärast tuleb olemasolev maha müüa. Sõnades lubatakse uus ehitada. Aga need on tühipaljad ja petlikud sõnad.
Tegelikkuses pole muuseumile leitud uut asukohta, pole ka planeeringut ega projekti ja mis kõige tähtsam – pole ka raha uue muuseumi ehitamiseks.
Kõige tagasihoidlikumad arvestused näitavad, et väikelinna minimaalne kunstimuuseum on ca 1000 m2 suuruse ekspositsioonipinnaga ja 2000 m2 üldpinnaga hoone, mille maksumus algab ligikaudu 50 miljonist kroonist.
See oleks KUMUst kümme korda väiksem muuseum, mille näitusealale mahuks ära 1/3 meie tänasest kollektsioonist ja mille haldus- ja tegevuskulud on 5 miljoni krooni ringis aastas.
Seda raha ei ole Pärnu linnal ega Eesti riigil. Pole, sest vaja on ehitada lisaks KUMU-le ka ERM. Karjuvalt viletsas olukorras on paljud riigile kuuluvad maakonnamuuseumid. Igas maakonnas ootavad kümned lagunevad kultuuri- ja koolimajad remondiraha. Seega jutud uue moodsa kunsti muuseumi ehitamisest Pärnusse lähimal aastakümnendil on tühipaljas luul.
Mis saab kogudest?
Niisiis, 16. veebruaril koguneb Pärnu linnavolikogu, et langetada mõistusevastane otsus. Otsuse eelnõu on juba laiali saadetud. Tekst on napp ja kiretu: võõrandada 20 miljoni krooni eest kinnistu Esplanaadi 10. Enampakkumisel osalemiseks tagatisraha 2 miljonit krooni.
Mis saab meie kollektsioonist, mida kaunistavad sellised nimed nagu Yoko Ono, Jean Rustin, Pablo Picasso, Corneille, Martin Garcia Rivera, Kalev Mark Kostabi, Michael Kvium, Joel Peter Witkin, Elisabeth Ohlson, Judy Chicago, Edward Lucie-Smith?
Mis saab kunstikogust, kus on esindatud eesti elavad klassikud Leonhard Lapin, Evald Okas, Jaan Elken, Jüri Arrak, Raul Meel, Enn Põldroos, Peeter Mudist jpt?
Kas muuseumi surmaotsuse väljakuulutamine küünlakuu jäises reaalsuses on Pärnu linnavolikogu tänu kõigile neile, kes on oma töid kinkinud Pärnu kunstikogule?
Kuidas käituda näiteks tšiili kunstniku Anna Maria Lorenzeniga, keda puudutas sügavalt parvlaeva Estonia traagika ja kes hukkunute mälestuseks loodud maalid kinkis meie kollektsioonile? Kas saadame pildid kunstnikule tagasi koos kirjakesega, et Pärnu linn neist enam ei hooli?
Kuidas vaatavad Pärnu linnapea Mart Viisitamm ja linnavolikogu esimees Ahti Kõo silma enam kui tuhandele filmiloojale kõigil viiel mandril, kes on heauskselt annetanud koopiad oma teostest Pärnu filmifestivali avalikku videoteeki?
Mida ütlevad tänased linnajuhid Läänemere-äärsete riikide ja Prantsusmaa kultuuriesindustele, kes on meie avalikku kunsti-, muusika- ja arhitektuuriraamatukogu süstemaatiliselt varustanud ajakirjade, monograafiate, oluliste teatmeteostega?
Huvitav, mida kostavad vabariigi valitsusele ja Pärnu linna maksumaksjatele tänased võimukandjad 5,2 miljoni krooni tuulde viskamise eest, sest just nii suur summa on juba linna- ja riigieelarvetest kulutatud Esplanaadi 10 hoone muuseumiks ümberehitamisele?
…