MARK SOOSAAR: Rahvuslikud vaated ehituskunstis
Mark Soosaare arvates on ka arhitektidel võimalik meie linnaruumi arengusse sekkuda, kui oma põhimõtteid tellija ees piisavalt kaitstaks.
Kesksuvises Postimehes küsis Eesti Kunstiakadeemia professor Krista Kodres imestunult, et kes küll planeerib meie riigi pealinna (PM 22.07). Nagu poleks see avalik saladus, et otsustajaks on tengelpung, mille rauad asuvad võimuerakondi rahastavate huvigruppide peos.
Tahaks meelde tuletada, et mitte ainult tallinlastel, vaid ka provintsilinnade elanikel hüppab kops üle maksa, kui avalikule plaažile kerkib kortermaja või kui erahuvi mõnel muul moel surub põlvili avaliku huvi.
Nii Kuresaares kui Pärnus, nii Viljandis kui Tartus näeme olukordi, kus hoonestus kerkib vastupidiselt headele linnaehitustavadele. Üks rahvuslik vaade teise järel kaob silmapiirilt. Pean silmas eriti mäenõlvadelt laskuvat, rahvuslikele maamärkidele ja veekogudele lähenevat ehitustegevust.
Kuna veeäärsed krundid on kallimad, siis neid suudavad peaasjalikult omandada kinnisvarafirmad. Lihtsaim viis kiiresti kasumit lõigata on ehitada suur kortermaja. Kasumijahil ei lööda risti ühegi rahvusliku vaate või linna sümboliks kujunenud fassaadi hävitamisel. Milliseid tundeid tekitab tartlastes Vanemuise terrassilt Emajõele avanenud vaate hiigelkaubamajaga kinniehitamine?
Milline äng on nende kuressaarlaste hinges, kelle villade merevaated suleti ilmetute tervisekeskustega? Kas vaadet vanalinnale Tallinna sadamast ootab ees sama saatus, nagu on juhtunud vaatega Lasnamäelt? Julgeksin võrrelda sellist linnaplaneerimist mafioosode käitumisega teatris, kes, ostnud kallima pileti esiritta, seisavad seal püsti.
Terve artikkel