MART KALM: Kortermaja on linnainimese kodu
Samas on koostajate Arne Maasiku ja Urmas Luure hoiak neutraalselt vaatlev ja ajaloolist järjepidevust rõhutav. Tänu pankade laenupoliitikale aga mõlgub uus elamine paljudel meeles ja näitusel käib rahvast rohkesti.
Eesti uusi kortermaju vaadeldes meenub koolipoisina «Eesti arhitektuuri ajaloo» (1965) lugemine, kus mind nii ärritas elamuehituse juures kapitalistlike olude masendav kirjeldus. Stagnaaegses ülikoolis lugesin veel üsna pika hambaga August Volbergi 1934 kirjutatud kuulsat artiklit «15 aastat ehitustegevust», kus kaasajast maalitakse järgmine pilt.
«…kadusid igasugused põhimõtted ning sihid ehituspoliitikas ja maad võttis kaootiline olukord. Seda kasutas enda huvides omakasu püüdev element – saagiahne väikeettevõtja, kes püstitas halbu ja odavaid maju, et hõlpsasti teenida üüri näol kõrgeid protsente ehitusse mahutatud kapitalilt. Ja paanilise tempoga algaski agulitüüpiliste puumajade püstitamine, pööramata tähelepanu ruumijaotuse otstarbekohasusele ja ehituse korralikule välimusele. Majaomaniku seisukohast polnud sellel ka tähtsust, sest korterikriis oli terav ja soovijaid leidus igasugusele korterile.»
Edasi loe: Postimees 29.01.2004