Merirahusse lukseramute asemel klaasist kortermajad

Macro Kinnisvara OÜ ning AS Koger ja Partnerid plaanivad paari aasta pärast rajada Vabaõhumuuseumi tee äärde Merirahu elamurajooni luksuseramute asemel madaltiheda hoonestusega korrusmajade kvartali, mis saab koduks 170 perele.

Majad pooleldi klaasist
Eile kuulutasid firmad Merirahu arhitektuurivõistluse võitjaks Rein Murula, kes kavandas mereäärsele 3,4 hektari suurusele kvartalile kuni 3-korruselised piklikud galeriielamud ja mitme trepikojaga korterelamud.

Murula sõnul on ta planeerides püüdnud luua vaheldust nii horisontaal- ja kaldpindade, kõrguste, materjalide kui ka hoonete asetusega. Hooneid ilmestavad väljaulatuvad klaasrõdud, kust avaneb ilus vaade merele.

“Eesti põhjaranniku mereäärsete elamute probleem on selles, et kui näed merd, siis ei näe lõunapäikest. Seepärast on korterid planeeritud kahele poole ja võimalikult läbipaistvad,” seletas Murula. Klaaspindu peaks uutes majades olema koguni 60 protsenti, domineerivad looduslikud materjalid: tellis ja puit.

Hoonestuse kavandamine plokkidesse võimaldab autode parkimise viia majade alla, mistõttu majaesised peaks jääma autovabaks.

Murula sõnul on muidu looduslähedase ala tihendamine korterelamutega põhjendatud hästi väljakujunenud infrastruktuuriga. Merirahu üks külg puutub kokku vabaõhumuuseumiga, läheduses on Rocca al Mare kool, loomaaed, suurhall ja spordikeskused, samuti suured kaubakeskused.

Planeeringuga püütakse leida muidu rüüstatud looduskeskkonnaga kvartalile kasutus, mis soosiks loodusliku keskkonna taastumist.

Alale on suhteliselt mere äärde ette nähtud rajada lasteaed, võimalusel ka vanurite päevakodu, samuti puhketsoonid ja kaks teerada. Paekalda servas jooksev teerada on Murula sõnul jalutamiseks, elamutepoolsem jalgratta ja rulluiskudega sõitmiseks.
Puhketsoonide vahele jääv männimetsa alune ökovõsa peaks tagama loodusliku tasakaalu taastumise, ka puid püütakse maksimaalselt säilitada. Piirdeaedu pole kruntidele ette nähtud.

Samas püütakse maa-alale mahutada võimalikult rohkem inimesi. “Kui algne lahendus nägi ette eksklusiivkvartalit, kus oleks 17 eramut, siis uus lahendus loob kodu 170 perele,” ütles kinnistut omava Macro Kinnisvara OÜ tegevjuht Aadu Oja.
Hinnad nagu kesklinnas

Merirahule teise arendaja varem ehitatud elurajooni puhul on probleemiks tõusnud haruldase klindi tasandamine, mistõttu Oja sõnul pole arendajad selles küsimuses veel otsusele jõudnud.

Oja sõnul rahastavad ehitust muudel aladel edukad eraisikud, kellest osa elab Skandinaavias, samuti võetakse pangalaen. Andres Koger, kes omab Macro Kinnisvarast 49%, ütles kvartali rajamise hinnaks 100–200 miljonit krooni. Mõne aasta pärast valmivate uute korterite hinnad algavad tema hinnangul kesklinna tasemest.