Miljonivaadet müüakse liiga kallilt
Esimesteks testiobjektideks valisime kolm merevaatega korterelamut Tallinnas Pirital, Rocca al Mares ja sadama-alal, mille ruutmeeter maksab keskmiselt 20 000 krooni.
16-korruseline tornelamu Pirital
• Aadress: Pirita tee 26F, Tallinn
• Arhitekt: Meelis Press
• Arendaja: Onix Invest
• Ehitaja: Onix Invest, karbiehitaja: AS Kontek Int
• Valmis mais 2003
• Korruseid 16
• Kortereid 75 (1–5-toalised)
• Maja all garaa?is autokohti 110
• Korterite suurus 26-194 m2, lisaks enamikul korteritel ka rõdu 8-56,5 m2
• Korterite ruutmeetri maksumus 13 900 – 20 000 krooni, kõrgematel korrustel kuni 30 000 krooni
• Korterite hinnavahemik 414 000 – 6 045 000 krooni
Lisaks:
• Garaažikoha hind 130 000 krooni
• Keldriboks 1,6-7,3 m2 30 000 – 40 000 krooni
• Sauna, basseini ja spordisaali osak 75 000 krooni
• Müüdud 55 korterit, saadaval 20 korterit
• Allikas: www.onixinvest.ee
Plussid:
• suurepärane merevaade ülakorrustelt
• soodne asukoht linnakeskuse lähedal
• üldmulje luksuslik
• avarad üldruumid
• lahedad majasisesed liikumisteed
• suured klaasitud rõdud
• tervisekeskuse ja spordisaali olemasolu
• katuseterrass
• hästi lahendatud parkimisvõimalused
Miinused:
• arhitekt on ülesandele alla jäänud
• ei sobi sinna keskkonda
• kehv vaade madalast osast
• klassikalisel perel tekib probleeme panipaikadega
• sinka-vonka lähenemistee pole selle maja vääriline
• formaalse kujundusega katuseaias puuduvad olesk-elukohad
• merele avatud katuseterrassi kaitsetus tuulte eest
• kujundus orienteerub lääge maitsega kliendile
• Lillepaviljoni dendropargi rikkumine
• akende ees kobakad radiaatorid
• topeltakna motiiv igas korteris häiriv
• lisateenuste liiga kõrge hind
Ülo Peil: Arendaja leidlik avastus, esinduslik modernistlik linnaelamu. Eriti mõjuvad on vaated merele ja vanalinnale alates kümnendast korrusest. Materjalikäsitlus luksuse ambitsiooniga.
Mart Kalm: Lillepaviljoni kohale nii kõrge maja ehitada on linnavalitsuse sigadus. Linnavalitsus ei ole suutnud defineerida, mis alaga on tegemist: kas see on eramuala, kõrghoonestus-
ala või näituseväljak. Kõik on läbisegi. Inimesed, kes seal kortereid ostavad, hakkavad kannatama linnavalitsuse tegemata tööde pärast. Osa korteriostjaid on sunnitud kalli raha eest vaatama Eesti Näituste angaare. Neile suunatud terrassid on arhitekti ebaprofessionaalsus.
Vallo Toomet: Me ei saa majale ette heita seda, et keegi on varasematel aegadel korda saatnud lolluse. Samas on selge, et ka Viktor Kaasiku hiigeleramu väärtus on vähenenud, kuna naabrid vahivad kõrgustest õuele.
Mart Kalm: Lolluse tõttu ei saada sellest projektist seda hinda, mida see oleks ideena väärt. Lisaks tekitab üle pea kõrguv must metalltara tunde, et sa lähened Vene mafioosode pesale. Arhitekt peab turvaküsimused lahendama delikaatselt.
Ülo Peil: Kogu see ala lauluväljakust kuni Orlovi lossini on väga kõva kinnisvarapressingu all. Seal on ligi seitse kinnisvarahanget, kus igaüks püüab maksimumi välja pressida. Kahjuks puudub ühtne planeeringuidee. Vaadeldava korterelamu elanikud peavad koju sõitma sinka-vonka läbi aiandi, angaaride ja väikeste majade ala. Teine probleem on kontrast, mis tekib suure maja ja villade vahel. Puudub ka väljaarendatud infrastruktuur. Lõpptulemusena on ikkagi tegemist vaid magalaga.
Toivo Raidmets: Kui poliitika kõrvale jätta ja asja iseenesest vaadata, siis maja ju hull ei ole. Ülaosa on veidi edev. Isiklikult oleksin alumise kaarja osa tõmmanud üles välja. Mind häiris hoone madalama ploki katusepealse terrassi postmodernlik puhkeala lahendus. Viimane tõuseb oma kirjususega liialt esile, rikkudes taamal olevat merevaadet. See terrass on nagu Tokyo tehismaastik, kuid peaks hoopis olema vaba inglise pargi stiilis.
Mart Kalm: Inimesel pole sinna terrassile põhjust minna ega seal kuskil olla, kus veini juua või malet mängida. Samas pole ju tervel real korteritel terrassi-rõdu ega merevaadet.
Ülle Gri·akov: Kuna terrassi vaadatakse ülevalt akendest, siis peaks see olema roheline. Sinna oleks vaja rohkem mulda, et seal kasvaks näiteks muru. Praegu sööb see vaates merevõimu ära. Kogu krundi haljastus on dekoratsioon.
Mart Kalm: Lillepaviljoni dendroparki saavad enim nautida autod garaa?is. Samal ajal peavad inimesed korteris vaatama näituseväljaku kuure.
Ülle GriŠakov: Hoonekompleksi edevus paistab igalt poolt välja, mitte ainult haljastuses. Arhitektuur ei üllata mitte millegagi, pakkudes Puki tänava eramute sarnaseid nippe Eesti jõukama kontingendi meelitamiseks.
Mart Kalm: Vanamoodne kaheksakümnendate lõpu arhitektuur, nagu pensionieeliku kavandatud. Samas merevaade on lahe ja ruumilahendused heal tasemel.
Toivo Raidmets: Korterite põhiplaanid on väga selgejoonelised. Ka trepikodades on mõõ-dukalt avarust ja helgust. Majja tulla on tore. Häiris siiski paar väikest vidinat. Näiteks kummalised torud trepimarsside ja seina vahel. Samuti ei saa aru, miks peavad ruumides olema tolmu korjavad seinapealsed pistikupesad. Enim riivavad silma suurte, põrandani ulatuvate akende ette paigutatud paarikümne sentimeetri kõrgused radiaatoriplokid. Peale selle, et need vaadet seestpoolt häirivad, paistavad need läbi akende silma ka möödujatele. Radiaatorite uputamine põrandasse pole sugugi kallis.
Värvigamma on ühtlaselt kreemjas. Seda võib nimetada rahumeelsuseks.
Mart Kalm: Selle asja nimi on ostjasõbralikkus.
Ülo Peil: Saan aru, et beežikas toonis korterit on lihtsam müüa, kuid koridoris võiks küll kasutada erksamaid värve. Uhke ja suure välisukse ümbrus eeldab efektsemaid materjale.
Mart Kalm: Mulle meeldis müügitüdruk. Esitasin talle mitu konksuga küsimust, millele ta väga hästi vastas. Ta võitis mu südame.
Rocca al Mare meremajad (5 korterelamut)
• Aadress: Vabaõhumuuseumi tee 4, Tallinn
• Arhitekt: arhitektibüroo Künnapu & Padrik
• Arendaja: Aldera Invest
• Ehitaja: Koger & Partnerid
• Valmimisaeg: esimene elamu aprillis 2003, viimast maja ehitatakse.
• Korruseid: elamud on tänavapoolses küljes viiekorruselised ja mere pool taanduvad neljakorruseliseks
• Korterite arv: 176 (2–5-toalised)
22–44 korterit maja kohta ning kompleksis ka 6 bürood
• Iga maja all 33 autokohta, hoovis vastavalt vajadusele
• Korterite suurus: 56,5–143 m2.
Üksikutel korteritel on rõdud.
• Korterite ruutmeetri maksumus 14 500 – 22 000 krooni
• Korterite hinnavahemik 820 000 – 2 735 000 krooni
Lisaks:
• Autokoha hind esimesel korrusel 65 000 krooni ja hoovis 25 000 krooni
• Müüdud 148 korterit,
saadaval 28 korterit
• Allikas:
www.simus.ee/meremajad
Plussid:
• vapustav seos merega (kõrkjad, linnuriik)
• merevaate juhtimine läbi suunatud ärklite
• nüüdisaegne arhitektuur
• majade asetus krundil
• paindlik ruumiprogramm
• mõned korterid hea planeeringuga
• hea asukoht linna suhtes
• hea infrastruktuur
• sümpaatne demokraatlik kogum
Miinused:
• enamikul korteritel pole rõdu
• olemasolevad rõdud halva konstruktsiooniga
• õueala pakub elanikele vähe võimalusi
• materjalid ja ehituskvaliteet – nagu oleks sundüürnikele ehitatud
• peale arhitektuuri ja hinna jätab maja odava mulje
• vilets ehituskvaliteet
• hoonestus tuim
• osa korterite planeering ebaloogiline
• tüüpkorteri esikusse ei mahu riidekapp
• kasinad trepikojad (põrandakatted, trepipiirded)
• väliste viimistlusmaterjalide paljusus
Mart Kalm: Vahetu suhe merega on väga hea. See töötab paremini kui Pirita tee majal. Majade taga hakkab kõrkjastik kohe peale. Arhitektuur on väljast huvitavam. Kolmnurkne ärkel on odav lahendus merevaate tekitamiseks, kuid toimib päris hästi. See suunab pilgu vastasmaja korteri akendelt ära. Kuigi klassikutel Künnapul ja Padrikul ei ole elamud tugevam külg.
Ülo Peil: Maja on arhitektuurselt parem kui Pirita kõrghoone. Fassaadimaterjalid on aga liialt mitmest ooperist – raudbetoon, vineerplaadid, kreemjad alumiiniumist aknaraamid ja siis punased-kollased ruudud aknapinnas. Kahjuks ei ole majadevahelises ega siseruumis tunnetatav müügilause: “Elamud on paigutatud krundile kiirekujuliselt ning projekteeritud nii, et igast korterist avaneks merevaade”.
Toivo Raidmets: Minu arvates nägi maja kuidagi odav välja. Hooletult paika pandud trepikäsipuud, igavad pooltoonid. Tervikmulje on killustunud.
Mart Kalm: Palju projekteerija praaki. Näiteks väikses sööginurgas ei ole vaja maani akent, vaid aknalauda. Kahetoalises standardkorteris ei ole esikus riidekapi kohta. Arendajad nõuavad arhitektilt ainult kokkuhoidu, mitte aga sisulist läbitöötatust.
Ülle Grišakov: Sama on ka väliskujundusega. Hoovis on lahendatud parkimine, kuid inimestel pole kusagil olla. Õues peab pakkuma elanikele rohkem tegevust. Kõrkjad võiksid olla kas või osaliselt niidetud.
Mart Kalm: Mere poole suunduv teerada lõpeb järsult mitte millegagi. See on poolik lahendus. Majale lähenedes on maastik efektne, kuid lahkudes vaatab vastu bensiinijaama tagakülg. Arendaja on lükanud selle osa haljastusest ühistu õlgadele.
Ülle Grišakov: Rõdud on väga õnnetud ning needki on vähestel korteritel.
Vallo Toomet: Rõdu põrandaks on puitrest, mille all pleksiklaas. Alt naaber näeb ülemise korruse rõdul toimuvat.
Toivo Raidmets: Rõdul on kurb viibida. Kehv konstruktsioon, põrand koliseb, lohakas kvaliteet. Killadi-kolladi värk.
Vallo Toomet: Hinna ja kvaliteedi suhe on kehvem kui Pirita tee majas. Plekkuksed, odavad materjalid.
Mart Kalm: Kui Pirita korterelamus oli luksusetaotlus tunnetatav, siis siin seda näha ei ole. Siinsed korterid peaksid olema 20 protsenti odavamad. Meenutavad tavalisi lihtrahvakortereid. Plussiks on aga hea infrastruktuur. Kiire ühendus kesklinnaga, kauplused, autoteenindused ja kool lähedal.
Põhjatähe elamu sadamaalal
• Aadress: Paadi tänav 14A, Tallinn
• Arhitekt: Andri Kirsima ja Hannes Niineväli
• Arendaja: AS Vallikraavi Kinnisvara
• Ehitaja: RTG Ehitus
• Valmimisaeg: november 2003
• Korruseid: 5
• Kortereid: 60 (1–4-toalised) lisaks 12 äri- ja büroopinda
• Maja tagahoovis 30 autokohta. Kõrvale on planeeritud avalik parkimismaja.
• Korterite suurus: 35,4–91,3 m2, lisaks on 16 korteril väike rõdu 2–4,5 m2
• Korterite ruutmeetri maksumus 16 000 – 21 000 krooni
• Korterite hinnavahemik 616 000 – 1 900 000 krooni
Lisaks:
• Parkimiskoha hind 50 000 krooni
• Keldriboksi hind 25 000 krooni
• Müüdud 47 korterit, saadaval 13 korterit
• Allikas: www.vallikraavi.ee/P6hja
Plussid:
• hea kaldapealne asukoht
• vaade
• moodne linnaelamu aktiivses keskkonnas
• trepikodade nägus sisekujundus ja materjalid
• ökonoomsed üldkasutatavad pinnad
• nüüdisaegne ja veidi brutaalne materjalikäsitlus
• osa kortereid huvitava planeeringuga
Miinused:
• kitsad püstaknad ei võimalda vaadet nautida
• kitsad korterid
• vähe parkimiskohti
• elanikel pole õueala
• tuimad külgfassaadid
• välisarhitektuur üksluine
Ülo Peil: Moodne linnaelamu aktiivses keskkonnas. Kuid sellel majal on ebakindel positsioon muutuvas sadamaalas. Kõik sümpaatsed vaated vanalinnale võivad sinna ette ehitatavate uushoonetega kaduma minna.
Toivo Raidmets: Esmamulje majast on kuri. Eri värvi klaasplaadid fassaadil ei tee halli betooni rõõmsamaks. Milleks on majal nii nadid hotellirütmistikus aknad, kuigi vaade on üle keskmise?
Ülo Peil: Kui Rocca al Mare majade puhul tundus nagu üks viimistlusmaterjal ülearu, siis Põhjatähe puhul oleks nagu üks puudu. Samas vaiklamineeritud klaasi värvivalik toob aga kaasa liigse kirjususe.
Mart Kalm: Kui majast avaneb merevaade, siis peavad seal olema laiad aknad, mitte aga kitsad, pilusid meenutavad püstaknad. Merevaate eksponeerimise võimalus on jäetud kasutamata.
Ülo Peil: Tunda annab kitsas krunt.
Mart Kalm: Krundi vedelusest tulenevalt on korterid ebamugavad ja kitsad. Kõige luksuslikumas ja kallimas korteris pole õieti kohta söögilaua ega köögi jaoks. Üks korter on nii kitsas, et kui avada kempsuuks, jääb koridoris seina ja ukse vahele vaid väike pragu.
Vallo Toomet: Mõned korterid on planeeringult minu arvates päris head. Elanikel on olemas ruumikad panipaigad.
Ülle Grišakov: Kitsad koridorid tekitavad rongi- või laevakajutite tunde.
Toivo Raidmets: Trepikoda on uhke. Trepikäsipuud on väärikad ning seinte viimistlus moodne. Tamme-spooniga uksed annavad asjale kõrgema hinnaklassi mulje.
Ülle Grišakov: Haljastus on lahendamata. Probleem nii parkimise kui ka õues olemisega.
Loe: epl 13.02.2003