Mõisad hädas nõukogude ajal rajatud juurdeehitistega
Anneli Ammas
Eesti mõisate ühendus küsib, kas okupatsiooniajal mõisasüdametesse ehitatud arhitektuuriliselt sobimatud elumajad, koolid ja muud hooned peaks sinna igavesti jääma või tuleks pikaajalisi tulevikukavu tehes mõelda nende hoonete lammutamisele.
Raplamaa ühe väärtuslikuma, Raikküla mõisa klassitsistliku, muinsuskaitsealuse peahoone kõrval kõrgub 1960. aastail tüüpprojekti järgi ehitatud neljakorruseline, viimastel aastatel juurdeehituse saanud koolimaja. Mõisa üks omanikest Karmel Jõesoo leiab, et 15 aasta pärast võiks see kool kusagil mujal tegevust jätkata. “Aga sellele peab juba täna mõtlema ja mitte kulutama kooli arendamiseks suuri summasid,” lausus Jõesoo.
Muinsuskaitseameti maa-arhitektuuri peaspetsialisti Jaan Vali sõnul on väga rikastel mõisaomanikel võimalik sobimatud hooned ära osta ning lammutada. Nii on ka tehtud. “Paraku pole enamikul meie mõisaomanikest selliseid vahendeid,” lausus Vali.
Muinsuskaitseamet nõustub, et mõisa peahoone külje alla parki ehitatud koolihoone on ebaõnnestunud. “Seeläbi devalveerib see kogu väärtuslikku ajaloolist mõisaansamblit.” Eesti mõisate ühenduse juhatuse esimehe Jaan Kriisa sõnul puutuvad mõisaomanikud sellesarnaste probleemidega tihti kokku.
“Kellel kasutatakse mõisaõue sigala eeskojana, kellel jookseb tee otse peahoone ukse alt läbi,” lausus Kriisa.
“Peame kaugemale ette vaatama ning kõiki tahke arvestama,” ütles Vali. “Praegu näevad mõisaomanikud arengut oma mätta otsast ning kooli arendajad oma mätta otsast.”
Kool peab jääma
Haridusministeeriumi kantsleri Jaan Kallase sõnul on ministeeriumi seisukoht lühike: Raikküla kool jääb sinna.
Kallas lisas isikliku arvamusena, et mõisaomanikud võiks endale selgeks teha, et 2004. aasta pole 1884. aasta ja on uskumatu, et tullakse välja mõttega kaotada kool, kus väga heal tasemel õpetatakse lapsi, kel veidi vaimust puudu. Raikküla vallavanem Jaak Pregel ütles, et annab au omanikele, kes on mõisas ajaloolist näitemängu korraldanud ning traditsioone loonud. “Aga mina elan tänases päevas ja reaalselt on meil kool, lapsed ning seda kooli arendatakse,” ütles vallavanem.
Raikküla mõisa ajaloost ja tulevikust
•• Raikküla mõisa nimetatakse üheks ilusamaks ja terviklikumaks klassitsistlikuks mõisakompleksiks Eestis.
•• Paraku on mõisahooned kehvas seisukorras, kuid lisaks peahoonele on suur osa kõrvalhooneidki ikkagi olemas ning neid on võimalik taastada.
•• Kümmekond noort eesti inimest on asutanud mittetulundusühingu Raikküla Mõis ning asunud seda taastama.
•• Raha on kulutanud omanikud ise, kuid toetust on saadud ka muinsuskaitsesummadest ja rahvusvahelistest fondidest.
•• Karmel Jõesoo koos vanematega ostis mõisa viie aasta eest 45 000 krooniga.
•• Teiste hulgas on Raikküla mõisas esimest õpetust saanud meie suurkuju Uku Masing. A.A