MOSKOVIIDIDE juures külas

21.06. avati Moskva arhitektuurimuuseumis eesti arhitektuurinäitus näitus BUUMRUUM.

Sellega kaasnes väike seminar ja rida kohtumisi Moskva arhitektuuriavalikkuse esindajatega. Muljed kogu vastuvõtust ja näituse avamisel peetud vestlustest on väga positiivsed. Selgus, et meid mäletatakse nö. endistest aegadest väga hästi. Hea sõnaga tuletati meelde Toomas Reinu, Leonhard Lapinit, Allan Murdmaad, Vilen Künnapud jpt. See tähendab, et meid võtsid vastu inimesed, kes olid aktiivsed juba nõukogude ajal.

Kogu üritus oli minu meelest igati asja- ning ajakohane ning vajalik ettevõtmine-suur tänu kõigile ,kes korraldada aitasid. Pidamata jäi küll avamisele loogiliselt järgnev pidulik õhtusöök , aga ju on see Eesti kokkuhoiuga kujunenud tava.

Arhitektide Liidu jaoks toimus väga oluline nö. kolmepoolne kohtumine Venemaa Arhitektide Liidu presidendi A. Bokovi, Moskva Arhitektide Liidu esindajate eesotsas liidu presidendi V. Loginoviga ning ja EAL esindajate vahel . Juhuse tahtel osales üritusel ka Venemaa Keskkonnaministeeriumi aseminister-endine Peterburi peaarhitekt .

Vestlus toimus nagu öeldakse vastastikuse mõistmise õhkkonnas-lõppes südaööl arhitektidest koosneva rockbändi proovi kuulates.

See oli siis ametlikum osa kohtumistest. Lisaks toimus mitmeid ekskursioone , kus sai ülevaate ehitustegevusest.

Tutvusime Pirogovskaja veehoidla kaldale rajatava puhkepiirkonnaga, kus giidiks oli sealse piirkonna üks peaautoreid Totan Kuzembaev.

Teine , Moskva kesklinnas olev huvitav piirkond oli nn. Kuldse Miilina-Zolotaja Milja – tuntud Ostozhenka . See oli uute kortermajade ning büroode rajoon, kus domineeris kaasaegne vene arhitektuur koos nn.

endise linnapea Luzhkovi soositud uusrikkast elustiili peegeldava uushistoritsismiga – arhitektuurihuvilisele huvitav kant ringijalutamiseks just oma eriilmeliste kaasaegsete lahenduste kontsentreerituse poolest.

Arhitektuurielu uus käivitav mootor eelkõige noorte jaoks on muidugi STRELKA nimeline eraalgatuslik meedia ,arhitektuuri ja disaini instituut, mis on mõeldud täiendõppeks . Õppurid on kokku tulnud üle maailma.

Kuna eesti arhitektuur sai hea vastuvõtu osaliseks, mida kajastati ka ülevenemaalises televisioonis, siis tuli palju kutseid Moskva arhitektide ateljeedesse- masterskajadesse. Kahjuks oli aega külastada ainult arhitekt Sergei Skuratovi omanimelist bürood.

Tutvusime tema kontoriga kus töötas ca 30 arhitekti ja arvestades , et Moskvas on ca 10X rohkem elanikke, siis oli ka suurus ju “eestipärane” ca 4..5 liikmeline büroo meie mõistes. Kogu väljastatav toodang oli ka vastavalt suurem.

Venemaa erinevatesse piirkondadesse on korraldatud rida suuri rahvusvahelisi, nii avatud kui kutsutud, konkursse- näiteks GASPROMi pilvelõhkuja Peterburis Marinskky teatri uus hoone , samuti Peterburis.

Venelased pole üldiselt rahul pakutud lahendustega ja seal ei tseremoonitseta -staaridelt võetakse lihtsalt töö üle. Selline risk siis Venemaale projekteerimisel nii staaride kui mittestaaride jaoks.

Aga kokkuvõtteks – meie vanema põlve arhitekte mäletatakse hea sõnaga.

Uus näitus annab vastuvõtjate endi sõnade kohaselt positiivse pildi kaasaja eesti arhitektidest. Kultuurikontakt on säilitatud ja uuendatud, järgnevate plaanide paikapanemine käivitatud – on see nüüd EASi manageride jaoks abikõlbulik või mitte- pole ju inimsuhete tasandil hetkel oluline.

Peeter Pere
EALi esimees