Muinsuskaitse hoidub ajalooliste hoonete teemapargistamisest
Narvas kogusid kohalikud aktivistid linnuse kaasaegses võtmes rekonstrueerimisplaanide vastu sadu allkirju, leides, et vanasse keskkonda rajatavad uued hooned peaksid mõjuma ajalooliselt. Muinsuskaitseamet aga lähtub sellest, et taastamise sildi all ei tegeldaks ajalooliste hoonete teemapargistamise ehk uute hoonete näol näilise ajaloolise mulje tekitamisega.
Narvas kogusid kohalikud aktivistid linnuse kaasaegses võtmes rekonstrueerimisplaanide vastu sadu allkirju, leides, et vanasse keskkonda rajatavad uued hooned peaksid mõjuma ajalooliselt. Muinsuskaitseamet aga lähtub sellest, et taastamise sildi all ei tegeldaks ajalooliste hoonete teemapargistamise ehk uute hoonete näol näilise ajaloolise mulje tekitamisega.
Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie selgitas, et rahvusvaheliselt on muinsuskaitse jagunenud kaheks erinevaks maailmavaateks: üks on “säilita sellisena, nagu leidsid”, teine on ajaloolise hoone restaureerimine oma algsesse hiilgusesse ehk näiline ajaloolise mulje tekitamine, ehkki rahvusvahelised reeglid paneb paika 1964. aastal vastu võetud Veneetsia harta. Siiski rõhutas Raie, et igale objektile lähenetakse individuaalselt, arvestades kogu konteksti, nii et kõik otsused, mida ühe või teise hoone puhul vastu võetakse, on kaalutletud otsused.
“Muinsuskaitse eritingimused sätestavad, et uued mahud, mis luuakse, peavad olema modernses võtmes – see on printsiip, mis täna Eestis kehtib. Delikaatsesse ajaloolisesse keskkonda ei saa teha ajaloolise ilmega maketilaadset projekti,” selgitas muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie “Terevisioonile”.
“Veneetsia harta ütleb selgelt, et kõik uus olgu uus, kõik vana olgu vana ja need olgu selgesti eristatavad. Samuti, et stiililine ühtsus ei saa olla restaureerimise eesmärgiks, sest kõik kihid on olulised. Isegi Narva kindluse vanas osas ehk konvendihoones on neid sajandilisi kihte väga palju, sest see ei ole korraga ehitatud, ja sealgi peavad avanema need erinevad kihid,” selgitas Raie Narva linnuse rekonstrueerimisprojekti.
Raie selgitas, et igast riigist võib leida näiteid näilisest restaureerimisest, mida see sisuliselt ei ole, kuis hooneid on üles ehitatud mulje imiteerimise peale. Ta tõi näiteks Riia Mustpeade maja Lätis, Trakai lossi Leedus, kogu Varssavi vanalinna, mis Teise maailmasõja järgselt samasugusena üles ehitati ning mille pärast Poola kultuuriminister rahvusvaheliselt üldsuselt ka vabandust on palunud. Sellist lähenemist nimetatakse rahvusvaheliselt “disneyficationiks” ehk teemapargistamiseks.
“Tavaliselt on tegemist poliitilise otsusega, sest linnaruum, avalik ruum, avalikud hooned on alati ka riigivõimu sümbolid. Kui Berliini kesklinnas otsustatakse taastada keisripalee, mis on sisuliselt betoonbarokk, siis seal ajaloolist ja autentset ei ole mitte midagi, see ei ole ka mälestis,” rõhutas Raie.
Eesti on valinud konservatiivse tee
Raie tunnistas, et ka muinsuskaitse on Eestis 25 aastaga kõvasti edasi arenenud, jõudes printsiibini, et taastada saab vaid seda, mis on olemas, muidu aga tuleb ehitada uus.
Eestist tõi Raie endisesse hiilgusesse taastamise näitena Keila-Joa lossi, mis aga taastati teadaolevate faktide põhjal. Kui ajaloolisi fakte pole, siis fantaasiat rakendada ei tohi. Seetõttu renoveeriti ka Vääna mõisakool konservatiivselt, konserveerides vanu, välja puhastatud kihte.
Raie tunnustas narvakaid, kellel on linnusega seoses tugev omanditunne ja see moodustab osa nende identiteedist, kuid leidis samas, et nostalgia ei peaks takistama arendusplaane. Nii näiteks on alul tugevat vastuseisu kohanud Tartu ülikooli Narva kolledžihoonega nüüdseks harjutud ning ka narvakad peavad seda juba uhkusega oma linna üheks sümboliks.
Narva linnus renoveeritakse kolmes etapis, mille esimene osa on olemasoleva konvendihoone restaureerimine. “See on klassikaline restaureerimine, eritingimustest on paks kaust, kus on kivi kivi haaval, korrus korruse haaval, ava ava haaval loetletud, mida tohib teha ja mida ei tohi teha. Need eritingimused uue mahu osas, mis on uus selles mõttes, et see on sõjas hävinenud ja seda peaks nüüd taastama, ütlebki seda, et see tuleks taastada endises mahus – isegi katusehari peab 10 cm täpsusega jooksma samast kohast, kus ta enne oli, kuid kasutatavad materjalid peavad olema kaasaegsed,” selgitas Raie.