Muusikaakadeemia loobus kohtuasjast majaehitaja vastu
Marko Püüa, PM
Hoonelt kukkuvate krohvikamakate pärast veel mõni aeg tagasi ehitajat kohtusse kaevata tahtnud Eesti Muusikaakadeemia on sellest plaanist tänaseks loobunud, sest ehitusfirma on lubanud seinad ise ära paigata.
Muusikaakadeemia juhtkond loobus kohtuskäigust pärast seda, kui jõudis hoone ehituse üle järelevalvet teinud Tallinna Linnaehituse, Facio Ehituse ja Eesti Projektiga kokkuleppele, et laguneva fassaadi paikamine pole akadeemia mure.
Muusikaakadeemia rektori Peep Lassmanni sõnul tähendab juulis sõlmitud neljapoolne leping seda, et kuni 2007. aasta 31. detsembrini hoolitseb hoone fassaadi eest edasi maja ehitanud Facio Ehitus.
Ehitaja vastutab
Ehitusfirma peab oma kuludega ära siluma vanad vead ning kui hoone küljest peaks selle aja jooksul veel krohvi pudenema, vastutab nendegi paikamiste eest ehitusfirma. Muusikaakadeemia on vaid lubanud, et katab viie aasta jooksul tehtavatest kuludest kuni 200 000 krooni.
Lassmann märkis, et kokkuleppe sõlmimisega loobus akadeemia ühtlasi ka oma esialgsest kavatsusest ehitaja või projekteerija kohtusse kaevata. Tallinna südalinnas asuva muusikaakadeemia fassaadiparandustööd praegu juba käivad ning ilmast sõltub, kas pudenenud kohad jõutakse enne talve korda teha või tuleb töödega kevadel jätkata.
Süüd ei tunnista keegi
Ligikaudu kümmekond aastat veninud ning enam kui 100 miljonit krooni maksnud ehituse järel lõpuks 1999. aastal valminud muusikaakadeemiat on nimetatud üheks tänapäevasemaks muusikakõrgkooliks maailmas.
Ometigi ei jõudnud maja üleandmisest mööduda poolt aastatki, kui hoone küljest hakkasid krohvikamakad alla kukkuma. Nii oligi akadeemia juhtkond sunnitud selle aasta alguses teatama, et nad lähevad kohtusse, kui ehitajad või projekteerija ei nõustu seinu korda tegema.
Tookordsete hinnangute järgi võinuks fassaadi ümbervahetamine maksma minna kuni kolm miljonit krooni.
Krohvi pudenemises ei tunnistanud tookord oma süüd ehituse peatöövõtja Facio Ehitus ega ka hoonet projekteerinud Eesti Projekt.
Ühiselt oldi nõus vaid selles, et hoone katmisel oli kasutatud üksteisega mittesobivaid krohvikihte.