Näitus “Arhitekt pliiatsi ja pintsliga” Eesti Arhitektuurimuuseumis

Eesti Arhitektuurimuuseumi näitusel „Arhitekt pliiatsi ja pintsliga” on üle pika aja võimalus taas kord tutvuda Eesti arhitektuurijoonistuste paremikuga. Väljas on nii tuntuid klassikuid kui mitmeid seni eksponeerimata töid.

Eesti Arhitektuurimuuseumi näitusel „Arhitekt pliiatsi ja pintsliga” on üle pika aja võimalus taas kord tutvuda Eesti arhitektuurijoonistuste paremikuga. Väljas on nii tuntuid klassikuid kui mitmeid seni eksponeerimata töid.

Arvutiajastul on käsitsi tehtud arhitektuurijoonistus üks ajaloohämarusse kaduvaid meediume. Arhitektuurihariduse üheks vältimatuks osaks on jätkuvalt joonistamine ja maalimine, kuid praktikas rakendavad tänased arhitektid sõna otseses mõttes kätte-õpitud oskusi peamiselt skitside või diagrammide tegemiseks, hilisemad projekti järgud valmivad juba digitaalselt. Peaaegu kadunud on arhitektuurijoonistuse tähtsus esitlusjooniste tegemisel. Näitus „Arhitekt pliiatsi ja pintsliga” on väike kummardus Eesti arhitektide poolt 20. sajandi vältel loodud elegantsetele ja suure kunstiväärtusega teostele, võimaldades muuseumi kogudest välja tuua nii tuntud klassikuid kui ka viimastel aastatel lisandunud uusi ja põnevaid töid. 

Näitusel eksponeeritud tööd võib tinglikult jagada kaheks. Esimesel poolel leiame klassikalise arhitektuurijoonistuse, kus peamiselt kaunite perspektiivvaadetena ja pliiatsi-, tuši- või akvarellitehnikas teostatuna on lisaks arhitektuuriobjektile pildiruumi haaratud ka ümbritsev keskkond – linnaruum või loodus, inimesed ja autod (Eesti arhitektuuri suurnimed nagu Alar Kotli, Valve Pormeister, Nikolai Kusmin, Uno Tölpus jt). Näituse teise osa moodustab arhitektide loodud kunst (suurepärased akvarellistid Karl Burman, Edgar Johan Kuusik, Ernst Kesa jt) ja kunsti ning arhitektuuri piirimail balansseeriv looming. Viimast suunda esindasid 1970.–1980. aastatel jõuliselt nn Tallinna kooli arhitektid (Toomas Rein, Leonhard Lapin, Vilen Künnapu, Avo-Himm Looveer jt), kes kasutasid erinevaid esitlustehnikaid arhitektuuri kontseptualiseerimiseks ning hindasid kõrgelt joonistamist kui ühte arhitekti kutseoskust. Silla tänasesse päeva loovad arhitektide Villem Tomiste ja Paco Ulmani tööd, mis on valminud spetsiaalselt käesolevaks näituseks.

Peamiselt arhitektuurimuuseumi kogudel põhinevat näitust on tänuväärselt olnud võimalik täiendada teostega arhitektide Peep Jänese ja Veljo Kaasiku isikuarhiividest ning ehitusinsener Henn Karitsa kollektsioonist, kes on aastakümnete vältel kogunud oma kaasteeliste, Tallinna kooli arhitektide teoseid. Esmakordselt on väljas tööd arhitekt Mart Pordi arhiivist, mis hiljuti jõudis muuseumi seinte vahele.

Näitusega kaasneb arhitektuurimuuseumi postkaardikomplekt Eesti arhitektuurijoonistuste kullafondist.

Kuraator: Mait Väljas
Graafiline disain: Koit Randmäe
Tänusõnad: Peep Jänes, Veljo Kaasik, Kristin Looveer, Henn Karits, Anne Lass
Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Arhitekt Vilen Künnapu. Kunstnik Tõnu Virve eramu-ateljee Pirital,
1983 (ehitatud 1980ndatel). Tušš, värvipliiats, kalka, 45×56 cm