Narva linnaarhitekt: paljud arengud Narvas alles algavad

Narva peaarhitekt Peeter Tambu ütles, et Narva arengut ja hubasemaks muutmist takistab linna üldine mahajäämus, mistõttu hakatakse Narvas lennukaid ideid teostama alles kümne või 20 aasta pärast.

“Paratamatult on kvartalite omanike võimalused piisavalt väikesed ja nad ei ole võimelised sellisel skaalal investeeringuid tegema, et sisehoovi oluliselt ümber kujundada. Täna piirdub see siiski otse trepikoja ette jääva lillepeenra rajamisega,” ütles Tambu ERRi raadiouudistele.

“Peab arvestama, et Narva linn ei ole ka arenenud sellise tempoga nagu teised Eesti linnad ja siin väga paljud arengud alles algavad,” lisas ta.

Tartu ülikooli Narva kolledžis avati arhitektide liidu Lasnamäe-teemaline näitus. Tambu hinnangul oleksid sealsed soovitused sobilikud ka Narvale. 

Tambu sõnul on Narvas kvartalite viisi lamekatuseid, mida modernistliku linna rajajad pole kuidagi ära kasutanud. Samas tegeleb tervelt 40 protsenti piirilinna elanikest oma suvilates aiapidamisega.

“Arvestades narvalaste aiandushuvi, ma arvan, et seda kiindumust ja energiat võiks vabalt ära kasutada ka Narva mikrorajoonide hoonete katuseaedade või nende hoonete vahelise ala arendamisel,” rääkis Tambu.

Tambu sõnul on näitusel nähtu siiski vaid lennukad ideed Eesti parimatel arhitektuuribüroodelt, mida üks-üheselt Narva üle kanda ei ole võimalik. Tema sõnul võib sealt häid mõtteid linna edasiarendamiseks siiski leida.

“Siin on töö, kus katusemaastikule lisaks on aedadele väikeseid hooneid. Ehk tuleks tuua suure modernistliku mahu juurde tagasi väiksemad ja intiimsemad hooned ning ruumid,” rääkis Tambu.