Nõmme kuulsad vabaõhubasseinid ärkavad augusti lõpuks uuele elule

Eesti Päevaleht 05. august 2006
Nõmme vabaõhubasseinides hakkab voolama 22 kraadini soojendatud allikavesi.
Eelsoojendatud allikavees sulistamisvõimalust pakkuvad Nõmme spordikeskuse vabaõhubasseinid saavad valmis augusti lõpuks. Renoveerimisprojekti juhi Ivo Liiva sõnul ehitatakse uued basseinid Külmallika tänaval asuvate vanade sisse.
“Siin ei hakka voolama tavapärane kloorivesi, vaid looduslik allikavesi Nõmme nõlvadest,” kiitis Liiv. Vesi eelsoojendatakse 22 kraadini, basseinidest voolab see edasi Harku järve.
Basseine saab olema kaks – üks on lastele ja teine kõigile soovijatele. Madalas lastebasseinis on vett umbes seitsmekümne sentimeetri jagu, teises basseinis ulatub vee sügavus kuni pooleteise meetrini. Basseinid on omavahel ühendatud ja moodustavad U-kujulise kompleksi, mille vahele jäävale poolsaarele on plaanis rajada kohvik.
Suve lõpuks valmis
“Uued basseinid on juba ära plaaditud ja puhastatud,” lisas Liiv. “Valmis saavad mõlemad basseinid plaanipäraselt 31. augustiks,” lisas ta. Õigeaegset valmimist võib tema sõnul segada vaid eriti halb ilm.
Kuna tegu on vabaõhubasseinidega, siis seab ilm piirid ka nende kasutusajale. Talvel neid kasutada ei saa, kuid sooja kevade korral võib juba maikuus vette sulistama pääseda.
Lisaks basseinidele asuvad ligiduses ka seiklus- ja jooksurajad, võrkpalliväljakud ning palju muud, millega sportlikult meelt lahutada. Tegevust saab seal olema kogu perele.
Spordikeskust haldav Nõmme linnaosa on Külmallika tänava basseinide uuendamise plaani pidanud 2002. aastast, seni takistas tööde alustamist rahapuudus. Kui Euroopa Liit projektile oma õla alla pani, hakkaski asi liikuma. Remonti alustati märtsis, eelarve kasvas esialgu kavandatult kuuelt miljonilt üheksale.
Phare 4,4 miljoni krooni suuruse toetuse abil renoveeritakse kaks basseini, uuendatakse eelsoojendusbasseini kaldakindlustusi ning rajatakse basseinitehnikamaja.
Basseinide ajalugu
Johan Musta idee teostus 1936. aastal. Keskuse rajamine sai alguse Johan Musta ideest teha Mustamäe alla supelasutus. Idee algusest 1925. aastal selle teoks tegemiseni kulus 11 aastat. Mustamäe supelasutuse ehitustööd algasid 1935. a sügisel ja kestsid kuni 1940. aastani. Ehitus läks maksma 100 924 krooni.
Mustamäe supelasutus avati 16. augustil 1936. a ning oli rahva seas väga populaarne.
Kuna vesi tuleb allikast umbes kuuekraadisena, rajas J. Must neli eelsoojendustiiki, kus vesi päikese mõjul soojenes. Et vee kvaliteeti tõsta (lisada allikaveele hapnikku), ehitas ta koski, kus vesi läbi õhu langeb ja soojeneb.
Kõigis eelsoojendustiikides olid kalad: forellid, karbid, kogred ja kuldsäinad. Rahvale pakkus suurt lõbu kalade söötmine. Oli eri tiik luikedega, purskkaevud, mis töötasid looduslikul survel (ka talvel). Ujumisbasseinide ja soojendustiikide ümbrusse olid asetatud istepingid, kus külastajatel oli võimalik puhata ja nautida ilusat loodust.