Noore arhitekti preemia pälvis arhitektuuribüroo b210
Tänavu kümnendat korda välja antud Eesti Arhitektide Liidu noore arhitekti preemia pälvis arhitektuuribüroo b210 ehk arhitektid Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi ja Karin Tõugu. Andekaid arhitekte autasustas reedel toimunud auhinnatseremoonial Vabariigi President Alar Karis.
Žüriile avaldas muljet b210 pühendumine arhitektuuri uuenduslikule tõlgendamisele ja see, kuidas nad töötavad arhitektuuri kui muutva jõu teadvustamisel nii Eestis kui väljaspool.
„b210 kaalukas portfoolio näitustest, uurimustest ja haridusprojektidest näitab soovi luua paremat tulevikku, et üha rohkem inimesi oskaks kasutada arhitektuuri võimalusi moodsa maailma keeruliste väljakutsete lahendamisel. b210 isikupärasest lähenemisest on teistel arhitektuuripraktikutel mõndagi õppida, nende vaateviis toob esile tänaste Eesti noorte arhitektide silmapaistva dünaamilisuse,“ sõnas žürii liige, arhitektuuriajakirjanik ja The Architects’ Journal toimetaja Merlin Fulcher.
Arhitektuuribüroo b210 arhitektide tuumik Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi ja Karin Tõugu tähistab tänavu oma 12. ühist tegutsemisaastat. B210, on loonud platvormi erinevate teemadega tegelemiseks, nende töölauale mahub nii kontekstuaalne disain kui ruumiloome protsesside laiapõhjaline mõtestamine. Kollektiivi jaoks olulisemad valdkonnad on avalik ruum, disain, kureerimine, haridus ja ruuminõu.
B210 esimeste projektide hulka kuuluvad linnainstallatsioonid, Tallinna Arhitektuuribiennaal: Recycling Socialism, Kuressaare kolledži katsebasseini hoone, Tallinna planeeringute juhend, Ehituskunsti toimetamine. Läbivalt on b210 olnud aktiivne õppejõud Eesti Kunstiakadeemias ja nõuandja avalikule sektorile: koolidele ja lasteaedade ruumi kaasajastamisel, Eesti looduskeskkonna väärtuse rõhutamisel disaini abil.
Viimase aja tegemistest on tähelepanu pälvinud Maidla loodusvillad, värskelt valminud Eesti Suursaatkond Singapuris, mais avanev XVIII Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti paviljon “Kodupeatus”. B210 kolleegid, kes loovad tuumikust laiema seltskonna on Arvi Anderson, Katrin Koov, Helmi Langsepp, Mari Möldre, Nele Šverns, Jekaterina Zakilova, Kristian Taaksalu.
Noore arhitekti preemiale kandideerisid 2023. aastal neli arhitekti või arhitektide kollektiivi: üksikkandidaatidena olid esitatud Joel Kopli ja Tõnis Savi ning kollektiividena – arhitektuuribürood b210 (Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi, Karin Tõugu) ja Arhitekt Must (Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass).
Noore arhitekti preemia võitja valitakse kuni 40-aastaste Eestis elavate ja töötavate, arhitektide liitu või selle noortesektsiooni kuuluvate arhitektide või kollektiivide seast, kes on olnud omal alal innovaatilised või kelle looming on aidanud kaasa Eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas.
Preemiaks on koostööpartnerite Heldur Meeritsa ja reisibüroo Go Travel toel väljaantav 5000 euro suurune reisitšekk vabalt valitud sihtkohta. Noore arhitekti preemia konkurssi korraldab Eesti Arhitektide Liit. Viimastel aastatel on preemia pälvinud Sille Pihlak ja Siim Tuksam (2017), Laura Linsi ja Roland Reemaa (2019) ning Johan Tali (2021).
Käesoleva aasta žüriisse kuulusid arhitektuuriajakirjanik ja The Architects’ Journal toimetaja Merlin Fulcher (London), arhitekt Indrek Allmann (arhitektuuribüroo PLUSS, EAL), arhitekt ja NAP 2021 laureaat Johan Tali (AB molumba, EAL), Metro Capital partner ja Estonian Business Schooli juhatuse liige Mart Habakuk ning LHV grupi nõukogu liige, ettevõtja ning noore arhitekti preemia rahastaja Heldur Meerits.
Fotol (vasakult paremale): Karin Tõugu, Mari Hunt, Alar Karis, Aet Ader,Kadri Klementi, Andro Mänd (EALi president)
Foto: Meeli Küttim
Noore Arhitekti preemia pälvis Johan Tali.
Eesti Arhitektide Liit kuulutas 15. juunil Kumus toimunud auhinnatseremoonial 2021. aasta Noore Arhitekti preemia laureaadiks arhitektuuribüroo Molumba arhitekti ja Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Johan Tali.
„Arhitekt olla saab mitut moodi. Arhitektid projekteerivad hooneid, viivad läbi uuringuid ja avaldavad publikatsioone, õpetavad ja jagavad oma teadmisi edasi teistele, korraldavad näitusi, töötavad avalikus sektoris, kutse andmise komisjonis. Nad teostavad linnaplaneerimise, hoonete, avaliku ruumi, sisearhitektuuri ja restaureerimise projekte. Nad võivad otsustada ka mitte ehitada ning osaleda ühiskondlikes aktsioonides ja debattides, püüdes arhitektuuri ja ruumi teemasid inimestele lähemale tuua. Selle aasta žürii leidis, et Johan Tali oma tegevuste mitmekesisusega, mis ulatub näituste kureerimisest, loengutest ning kirjutistest reaalse projekteerimistegevuseni, täidab arhitekti ülalmainitud rolle kõige mitmekülgsemalt,“ kommenteeris Noore Arhitekti preemia žürii välisliige Octavio Mestre.
Johan Tali sai oma arhitektuurialase magistrikraadi 2012. aastal Viini Rakenduskunsti Ülikoolist Hani Rashidi meistriklassist, olles enne õppinud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal. Alates 2016. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna doktorant.
Tali erialane karjäär sai alguse Viinist, kus ta töötas arhitektina büroodes Soma Architecture (aastatel 2010 –2012) ning hiljem büroos Wolfgang Tschapeller ZT GmbH (aastatel 2012-2013). Aastal 2014 kolis Tali Berliini, et asuda tööle installatsiooniarhitektina koostöös arhitekt-kunstniku Tomas Saraceno stuudioga ning hiljem 2015.aastal disainerina Mercedes-Benzi jaoks büroos Graft Architects.
Samal ajal alustas ta koostööd Karli Luigega ning edukate arhitektuurivõistluste (Saue vallamaja ideekonkurss ja Kalevi staadioni rekonstrueerimise konkurss) põhjalt panid nad aluse arhitektuuribüroole Molumba. Arhitektuuribüroo fookuses on jätkuvalt avalikud projektid, millele tihtipeale eelneb avalik arhitektuurivõistlus. Molumba on alates aastast 2017 võitnud auhinna ligi 30 arhitektuurivõistlusel (sh 10 konkursivõitu, mis on hetkel projekteerimises või ehituses). Lisaks arhitekti tööle on Tali esindanud Eestit rahvusvahelistel näitustel.
Noore Arhitekti preemiale kandideerisid sel aastal neli üksikkandidaati ja kaks kollektiivi. Üksiknominentideks olid Kadri Kerge, Elo Kiivet, Mihkel Koppel ja Johan Tali. Lisaks pürgisid Noore Arhitekti tiitlile arhitektid Eve Komp ja Liina-Liis Pihu MTÜst Ruumiringlus ning büroo b210 kogu arhitektide tiim: Mari Hunt, Aet Ader, Kadri Klementi, Karin Tõugu, Nele Šverns, Mari Möldre, Arvi Anderson, Kristian Taaksalu, Helmi-Marie Langsepp.
Noore Arhitekti preemia võitja valitakse kuni 40-aastaste arhitektide liitu või selle noortesektsiooni kuuluvate arhitektide või kollektiivide seast, kes on silmapaistvalt tegutsenud arhitektuurivaldkonnas, olnud innovaatilised või kelle looming on kaasa aidanud Eesti või meie arhitektuuri tutvustamisele maailmas. Viimastel aastatel on preemia pälvinud KOKO arhitektid (2015), Sille Pihlak ja Siim Tuksam (2017), Laura Linsi ja Roland Reemaa (2019).
Käesoleva aasta žüriisse kuulusid arhitekt, õppejõud ning arhitektuuriajakirja T18 toimetaja Octavio Mestre (Barcelona), arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna professor Toomas Tammis, arhitekt ja NAP 2019 üks laureaatidest Laura Linsi arhitektuuripraksisest LLRRLLRR, LHV panga Ühendkuningriigi filiaali direktor Erki Kilu ning LHV Grupi nõukogu liige, ettevõtja ning Noore Arhitekti preemia asutaja ja rahastaja Heldur Meerits.
Noore Arhitekti preemia pälvisid Laura Linsi ja Roland Reemaa
Eesti Arhitektide Liit kuulutas 28. märtsil Kumus toimunud auhinnatseremoonial 2019. aasta Noore Arhitekti preemia laureaatideks Laura Linsi ja Roland Reemaa ning märkis eraldi ära Tõnis Arjuse väljapaistva töö Tartu linnaarhitektina.
Laura Linsi ja Roland Reemaa alustasid koostööd Eesti Kunstiakadeemia üliõpilastena ning tegelevad uurimuslike kunsti- ja arhitektuuriprojektidega. “Nende töö vundamendiks on arhitektuuri- ja ruumiuuringud, kus projektid on sageli kombinatsioon teadusest, kuraatoritööst, makettide ehitamisest ja väikesemõõtmelisest kontseptuaalsest disainist,” kommenteeris laureaatide loomingut Noore Arhitekti preemia žürii välisliige, Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriprofessor Klaske Havik.
Noorte arhitektide ühe väljapaistvama tööna tõi Klaske Havik välja Rolandi ja Laura koostöös Tadeas Rihaga kureeritud XVI Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni “Nõrk monument”, millele kaasnes suur asjatundjate ja rahvusvahelise meedia tähelepanu.
“Laura Linsi ja Roland Reemaa on oma tööga loonud endale tugeva positsiooni. Teooria on ühendatud huviga materjali ja detailide vastu, rahvusvahelises arhitektuuridebatis osalemine on seotud kohaspetsiifiliste projektide ja analüüsiga. Selle erilise positsiooni tõttu toovad nad Eesti arhitektuuridiskussiooni ja praktikasse uusi suundi,” võttis Klaske Havik võistluse žürii arvamuse kokku.
Laura Linsi omandas magistrikraadi arhitektuuris TU Delftis Hollandis ning 2015. aastal asus ta tööle Londoni arhitektuuribüroosse East architecture, landscape, urban design ltd. Roland Reemaa omandas magistrikraadi samuti TU Delftis Hollandis. Ta on töötanud arhitektina büroos Kaan Architecten Hollandis ning büroos Sanchez Benton architects Londonis. Mõlemad õpetavad tudengeid Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonnas.
Tänavu otsustas žürii eraldi ära märkida ka Noore Arhitekti preemiale kandideerinud Tartu linnaarhitekti Tõnis Arjuse, kelle töö puhul pidas žürii oluliseks seda, et Tõnis Arjus on linnaarhitektina näidanud märkimisväärset võimet olla nii kriitiline kui ka konstruktiivne, muutes vajadusel suurte projektide suunda, et saavutada Tartu avalikkuse jaoks paremat kvaliteeti. “Linnaarhitektina aktiveerib ta arutelu arhitektuuri ja linnaplaneerimise üle ning avalike arutelude kaudu on ta suutnud omavahel kokku tuua professionaalid ja linnakodanikud,” leidis žürii.
Tõnis Arjuse eestvedamisel on saanud hoo sisse mitmed ambitsioonikad Tartu linnaruumi projektid nagu Vaksali väljaku loomine, Annelinna avaliku ruumi ideekonkurss ja sellest välja kasvanud Anne tn kergliiklustee, alternatiivse vormiloome projekt nimega „Uusnurk“ ning mitu aastat töös olnud ülelinnaline viidasüsteem. Muuhulgas on valminud europrojekti raames koostöös Amsterdami arhitektuuribürooga UNStudio’ga põneva vormikäsitluse ja eksperimentaalsete materjalidega Reiniku kooli staadionihoone.
Noore Arhitekti preemiale kandideerisid tänavu Tõnis Arjus, Johanna Jõekalda, Rebecca Pütsep, Laura Linsi ja Roland Reemaa ning lisaks kolm bürood: b210 (Mari Hunt, Aet Ader, Kadri Klementi, Karin Tõugu), KAOS arhitektid (Margit Aule, Margit Argus) ning KUU arhitektid (Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla).
Noore Arhitekti preemia on mõeldud kuni 40-aastasele Eestis elavale ja töötavale Eesti arhitektuuri arendanud või Eestile tuntust toonud arhitektile või arhitektide kollektiivile, kes on olnud omal alal innovaatiline või kelle looming on aidanud kaasa Eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas.
Preemia auhinnaks on maailmareis väärtuses 5000 eurot. Preemiat rahastab ettevõtja Heldur Meerits ja reisi korraldab ASi GoTravel reisibüroo. Sel kümnendil on Noore Arhitekti preemia pälvinud Hanno Grossshmidt (2010), Villem Tomiste (2011), Veronika Valk (2012), KOKO arhitektid (2015), Sille Pihlak ja Siim Tuksam (2017).
Käesoleva aasta žüriisse kuulusid arhitekt ja Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriprofessor Klaske Havik, arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna dekaan Andres Ojari, arhitekt ja Noore Arhitekti Preemia 2017 laureaat Siim Tuksam arhitektuuribüroost PART, kunstigalerii Temnikova & Kasela galerist Olga Temnikova ning LHV Grupi nõukogu liige, ettevõtja ning Noore Arhitekti preemia rahastaja Heldur Meerits.
Noore arhitekti preemia pälvisid Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Täna KUMU Kunstimuuseumis toimunud Eesti Arhitektide Liidu üldkogul kuulutas kultuuriminister Indrek Saar välja noore arhitekti preemia 2017 (NAP) laureaadid, kelleks on Sille Pihlak ja Siim Tuksam arhitektuuripraksisest PART. Laureaatide puhul tõstis žürii esile nende tihedat koostööd Eesti puidusektoriga ja puidu kui ehitusmaterjali laialdast propageerimist ning aktiivset tegevust arhitektuurihariduse vallas.
“Need noored arhitektid on kursis sellega, kuidas mujal maailmas elukeskkonda arendatakse. Nad kasutavad julgelt tänapäevaseid tehnoloogilisi- ja tootmisvahendeid, et luua uuenduslikku, omanäolist ja inimsõbralikku ruumi meie ümber. Nad soovivad väärindada ja senisest oskuslikumalt kasutada meie oma kohalikku toorainet – puitu,“ sõnas kultuuriminister Indrek Saar auhinda üle andes. “Rõõmustan selle üle, et pealekasvav arhitektidepõlvkond aitab Eestil saada järjest atraktiivsemaks elupaigaks.”
“Noore arhitekti preemia on suur tunnustus meie ruumiloomele, mis on vormilt ja sisult eksperimentaalne ning tulevikku suunatud, aga samas kohaliku tööstuse ja puidusektori võimalusi proovile panev. Luues üha enam akadeemilise maailma ja Eesti tööstuse vahelisi koostöövõimalusi, saaksime puidust teha tõeliselt 21. sajandi ehitusmaterjali!” rääkis NAP 2017 laureaat Sille Pihlak.
“Mul on eriliselt hea meel selle üle, et NAP on seadnud tähtsale kohale ka muu arhitektuurialase tegevuse. Millegi valmisehitamine ei ole alati parim viis ruumikultuuri edendamiseks,” märkis NAP 2017 laureaat Siim Tuksam. “Noore arhitekti preemia võiks innustada hakkajaid noori valima arhitektuuri kui väga laiade võimalustega eriala, kus on ka alla neljakümnesena võimalik midagi ära teha. Eriti oluline on noorte panus kaasaegse tehnoloogiaga seonduvates teemades. Kuna liigume üha suurema automatiseerituse suunas, vajame spetsialiste, kes, olles nendes teemades pädevad, seaks hea ruumi esikohale.”
„Selle aasta nominentide töid vaadates tekkisid selged teemaliinid: innovatsioon vs. juba sissetöötatud praksis, lubadus vs. juba tõestatud kõrge kvaliteet. Lõpuks leidsime, et tõstame esile lubaduse, tulevikunägemuse sellest, mis suunas arhitektuur liigub,“ rääkis hollandlasest žürii liige, ajakirja Volume peatoimetaja Arjen Oosterman. „Nii mõneski piirkonnas maailmas on näha, kuidas arhitektid on turu ja traditsioonide suhtes väga konservatiivsed ja kinnised. Eesti arhitektid seevastu on avatud ja maailmaga hästi ühenduses, seda mitte ainult õppimise ja rahvusvaheliste koolide, vaid ka tööde ja arhitektuuri mõttes. Seda tõestavad ka tänavused laureaadid.“
Enam kui kaks aastat on Sille Pihlak ja Siim Tuksam tegutsenud Eesti ja välisarhitektide ning Eesti puidutööstuse kokku viimisega läbi erinevate ettevõtmiste, töötades sihikindlalt puidu kui kaasaegse ehitusmaterjali esile tõstmise nimel. Nad on võtnud sel teemal aktiivselt sõna arhitektuuriväljaannetes ning osalenud konkurssidel, võites mh oma puidust lahendusega Eleringi korraldatud elektrimastikonkursi.
Pihlak ja Tuksam kureerivad EKA arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja, tuues siia valdkonna põnevamaid tulevikusuundi tutvustavaid tegijaid. Aastal 2015 kureerisid nad positiivset tagasisidet pälvinud Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2015 peanäituse ning jätkavad seda koostööd, kureerides sündmuse rahvusvahelist installatsiooniprogrammi. Nad on juhendanud stuudioid EKA arhitektuuri- ja sisearhitektuuri osakonnas, mõlemad on ka EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise doktorandid.
Noore Arhitekti Preemiat antakse välja juba seitsmendat korda. Preemia antakse kuni 40-aastasele Eestis tegutsevale innovaatilisele arhitektile, kelle looming on kaasa aidanud Eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas. Noore Arhitekti Preemia konkurssi korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös Heldur Meeritsa ja Go Traveliga, kes on preemia saajale tunnustuseks välja pannud 5000 eurose reisitšeki vabalt valitud sihtkohta.
Lisainfo:
Sille Pihlak
+372 515 0065
Siim Tuksam
+372 508 4689
Ingrid Mald
Eesti Arhitektide Liidu direktor
+372 511 0571
Silvia Kübar
Powerhouse kommunikatsioonibüroo
+372 5626 9336
Noore Arhitekti Preemia pälvisid KOKO arhitektid Raivo Kotov ja Andrus Kõresaar
KUMU Kunstimuuseumis toimunud Eesti Arhitektide Liidu üldkogul 12.veebruaril 2015 kuulutas president Toomas Hendrik Ilves välja Noore Arhitekti Preemia laureaadid, kelleks on arhitektuuribüroo KOKO arhitektid Raivo Kotov ja Andrus Kõresaar. Eesti Arhitektide Liidu eripreemiaga tõsteti kohaliku arhitektuurimaastiku kujundamisel esile ka Toomas Paaveri tööd.
„Preemia, mis tunnustab noori arhitekte, tunnustab kogu meie head arhitektuuripärandit ja tugevat arhitektuuriharidust. See on preemia loovusele ja vabale, julgele mõttele,“ rääkis president Toomas Hendrik Ilves. „Senised laureaadid ja tänavusedki nominendid on alati olnud julged arvama ja sõna võtma. Arhitektil peabki olema lisaks julgusele luua ka julgust ja jõudu oma ideede ja loomingu eest seista. Eks teate ise, et teie töö on justkui rahvahariduslik igapäevane selgitus, mis peab aitama kaasaegsed lahendused inimesteni.“
„NAP on arhitektuurivaldkonnas eriline tunnustus just selle poolest, et see ei ole vaid ühe objekti või hoone keskne – tegemist on tunnustusega kogu meie tublile noorele meeskonnale. Arhitektidele on see väga oluline stiimul, et meie üldist tegevust hinnatakse,“ sõnas Noore Arhitekti Preemia laureaat Raivo Kotov.
„Igapäevases töös seisame tihtipeale silmitsi piiratud vahendite ja võimaluste olukorraga, seda rõõmustavam on, kui teostunud tööd ja mõtteviis tähelepanu pälvivad. Oleme tänulikud selle tunnustuse eest,“ lisas laureaat Andrus Kõresaar.
„KOKO tööd on nii julged kui maitsekad ning lisaks kriitikutele on nad meeldinud ka tellijatele, mis pole sugugi nii iseenesestmõistetav. Nende puhul torkab silma, et vaatamata oma noore arhitekti staatusele on nad jõudnud väga palju,“ kinnitas žürii liige Heldur Meerits. „Eesti arhitektuuri elujõud säilib, kui lisandub uusi talente. Kuid talentidel peab olema koht, kus neid nähakse ja tunnustatakse – milleks on loodud Noore Arhitekti Preemia konkurss. Seejuures tahame avardada noorte arhitektide maailmapilti, mistõttu on auhinnaks – lisaks aule ja kuulsusele – just võimalus reisida ja tutvuda laias maailmas liikuvate heade ideedega.“
KOKO arhitektide Raivo Kotovi ja Andrus Kõresaare puhul tõstis žürii esile nende loomingulisust, stabiilsust ja tulemuslikkust. KOKO on tuntust kogunud eelkõige keerukate hoonete rekonstrueerimisega. Nende tuntumate tööde hulka kuuluvad Fahle maja, Rotermanni kvartali laudsepatöökoda, Lennusadam, NUKU muuseum, Suurgildi hoone, Metro Plaza, Tallinna teletorn, Tallinna sünagoog, Georg Ots Spa hotell jt. KOKO arhitektid said 2013. aastal Euroopa Liidu ja Euroopa Nostra kultuuripärandi kõrgeima auhinna Lennusadama angaaride taastamise eest.
Üldkogul anti Eesti Arhitektide Liidu poolt välja ka mitterahaline eripreemia. Selle pälvis arhitekt Toomas Paaver, kes on žürii hinnangul mitmekülgse praktiseeriva arhitektina pööranud oluliselt tähelepanu ka avaliku ruumi sidususele, mõnususele ja kohalike elanike jaoks olulistele kvaliteediprobleemidele. Seejuures on ta oma tööga suutnud mõjutada loodava ruumi kujunemist märgatavalt laiemalt kui üksikute teoste kaudu.
Noore Arhitekti Preemiat antakse välja juba kuuendat aastat. Preemia antakse kuni 40-aastasele Eestis tegutsevale innovaatilisele arhitektile, kelle looming on kaasa aidanud Eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas. Noore Arhitekti Preemia konkurssi korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös Heldur Meeritsa ja Go Traveliga, kes on preemia saajale tunnustuseks välja pannud 5000 eurose reisitšeki vabalt valitud sihtkohta.
Noor Arhitekt 2013—2014 kandidaadid:
Kadri Klementi,
Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke,
Toomas Paaver,
Eero Palm,
KOKO arhitektid,
KAMP arhitektid.
Noore Arhitekti Preemia 2012 laureaadiks valiti Veronika Valk
Eile, 14. veebruaril 2013 Eesti Arhitektide Liidu üldkogu raames toimunud pidulikul auhinnatseremoonial kuulutas Eesti Vabariigi president hr Toomas Hendrik Ilves välja Noore Arhitekti Preemia 2012 laureaadi, kelleks osutus Veronika Valk. Preemia auhinnaks on koostööpartnerite Heldur Meeritsa ja reisibüroo Go Travel toel väljaantav 4500 euro suurune reisitšekk vabalt valitud sihtkohta.
“Noore Arhitekti Preemia on noorele arhitektile äärmiselt suureks inspiratsiooniks ja see tunnustus on mulle tõsiselt suureks auks, “ tänas värske laureaat Veronika Valk oma kõnes.
Veronika Valk on väga mitmekülgne arhitekt, kelle tegevusvaldkonda kuuluvad nii traditsiooniline arhitekti töö (Suure-Jaani Gümnaasiumi juurdeehitus, Lasva veetorni ümberehitus, Eduard Tubina monument Tartus, keskplatsi kujundus Rakveres) kui ka arhitektuuri laiem populariseerimine (näitusetegevus, loengute, seminaride ja töötubade organiseerimine ning artiklite kirjutamine).
Kindlasti tuleb Veronika Valgu 2012.a. tööde puhul esile tuua tema esinemist koos kaasautoritega Eesti paviljoni ekspositsiooniga Veneetsia rahvusvahelisel arhitektuuribiennaalil.
Žürii tõstab Veronika Valgu puhul eraldi esile ka Eesti Kunstiakadeemia 2012. aasta loengusarja raames külalislektorite ning nimekate välisarhitektide Eestisse toomist ning loodab, et auhinnareis aitab arendada tema kontakte ja koostöövõrgustikku.
“Kui meenutada seniseid preemia laureaate, siis nende looming kinnitab minu jaoks ühte olulist tõdemust – Eestis saab teha suuri asju ka oma loometee alguses ega pea pingutama aastakümneid, et esile tõusta. See on meie ja teie eelis. See on väikese riigi eelis,” rääkis president Ilves oma kõnes arhitektidele, lisades, et varasemate laureaatide nagu ka tänaste nominentide tööd on isikupärased ning julged, seega Eestile lootustandvad!
Noore Arhitekti Preemia 2012 tänavuss žüriisse kuulusid arhitektuuriportaali ArchDaily (www.archdaily.com) asutaja ja peatoimetaja David Basulto; arhitekt Ülo Peil, arhitekt ja NAP 2011 laureaat Villem Tomiste ning ettevõtjad Heldur Meerits ja Aavo Kokk.
Noore Arhitekti preemia eesmärk on virgutada noorte arhitektide innovaatilist ja loovat mõtlemist. Noore Arhitekti Preemia konkurssi korraldab Eesti Arhitektide Liit ja seda toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisateave:
Tiina Shein
Eesti Arhitektide Liidu kommunikatsioonijuht
+372 507 6353
Noore arhitekti preemia 2010 võitja on Hanno Grossschmidt
Täna, 17. veebruaril 2011, Eesti Arhitektide Liidu üldkogu raames toimunud pidulikul auhinnatseremoonial, kuulutas Eesti Vabariigi president hr Toomas Hendrik Ilves välja noore arhitekti preemia 2010 laureaadi, kelleks osutus Hanno Grossschmidt. Auhinna, reisitšeki 4500.- euro ulatuses, andsid võitjale üle preemia koostööpartnerid Heldur Meerits ja Tiit Pruuli.
Konkursile esitati kümme kõrge loomingulise ja professionaalse tasemega kandidaati, kelle hulgast valiku tegemine oli žürii hinnangul väga keeruline. Seetõttu jagunes ka lõppvalikusse jõudnud nominentidele toetus üsna võrdselt. Kandidaatide poolt žüriile esitatud materjalides oli rõhuasetus valminud objektidel, mis saigi otsustavaks võitja väljaselgitamisel, kuid lõppotsus ei sündinud sugugi ühehäälselt.
Hanno Grossschmidtile tõi võidu tema vaieldamatu professionaalsus ja stabiilselt kõrge arhitektuurne kvaliteet. Hanno tööde lai skaala, mis ulatub avalikest hoonetest (kontserdimaja, spordihall) büroo- ja kortermajadeni, tõestab erinevate mastaapide ja funktsioonide valdamist tipptasemel. Iga teos on tervik, mille identiteet on saavutatud pigem omapärase materjalivaliku, tekstuuri ja selge vormikäsitlusega kui ülemäärase fantaasiamänguga. Tema hoonetele on iseloomulik tehnilistele probleemidele elegantsete lahenduste leidmine ja detailitäpsus.
Hanno peamiselt (kesk)linnalik arhitektuur on silmapaistev, seejuures naabreid provotseerimata. Tema tööd kannavad endas arhitektuuris alati oluliseks peetud väärtusi, olles kestvad, kasutatavad ja hästi teostatud. Need respekteerivad ümbritsevat keskkonda tahtmata siiski kehtestada omi mängureegleid.
Žürii välisliikme, Rootsi arhitektuuriajakirja Arkitektur peatoimetaja Claes Caldenby sõnul on üldine Eesti noorte arhitektide tase muljetavaldav. Tema hinnangul võib endiste idabloki riikide hulgas Eestit koos Sloveeniaga esile tõsta kui parimat ja kvaliteetsemat uut arhitektuuri viljelevateks maadeks. Põhjamaade kontekstis on inspireeriv näha Eestis kerkimas uut ja vitaalset arhitektuurset kultuuri.
Konkursi žüriisse kuulusid seekord ettevõtjad Heldur Meerits ja Rein Kilk, noore arhitekti preemia varasemad laureaadid, arhitektid Siiri Vallner ja Martin Aunin ning välisliikmena Rootsi arhitektuuriajakirja Arkitektur peatoimetaja Claes Caldenby.
Noore arhitekti preemia on EALi asutatud ning koos koostööpartnerite Heldur Meeritsa ja Go Travel Reisibürooga väljaantav iga-aastane auhind, mille eesmärk on virgutada noorte arhitektide innovaatilist ja loovat mõtlemist. Preemiaks on maailmareis 4500 euro väärtuses ja tunnustus peab julgustama noorarhitekte avardama oma silmaringi ning olema oma loomingus leidlikumad ja tegevuses mitmekülgsemad.
Toetajad
Heldur Meerits
