Nurgeline uusehitis toob inimesed loodetavasti vanalinna tagasi

Vanalinna kerkiv ülimoodne kortermaja tuli ehitada juba kasvavate puude ümber.

Eesti Päevaleht, Liina Tamm

Vanalinna kerkiv ülimoodne kortermaja tuli ehitada juba kasvavate puude ümber.

Seni rikkus vanalinna üldmuljet Aia ja Vana-Viru tänava nurgal asunud põlenud hoone. Nüüd on maja taastatud ja selle kõrval valmib uuendusliku lahendusega kortermaja.

Elamu ühe arhitekti Villem Tomiste sõnul tehti kavand kogu kvartalile ja kuna seal on kolm muinsuskaitse all olevat hoonet, siis tuli uus ja vana koos ära kasutada. Samuti tuli alles jätta maja ümbruses kasvavad puud, mistõttu ehitati liigendatud maja.

Eesti arhitektide liidu eestseisuse aseesimehe Indrek Allmanni sõnul teeb hoone tugeva liigendatuse tasa fassaadi lihtne lahendus. „See, et maja sulandub ümbritsevaga ühte, mitte ei lämmata seda, vaid on pigem kvaliteedi näitaja,” ütles Allmann.

Hoone loonud Tomiste ei pea maja siiski liiga uuenduslikuks. „2009. aastal kasutame ju ajastule vastavat lahendust,” põhjendas ta. Arhitekt on tulemusega rahul, sest hoone on ruumikasutuse poolest vanalinlik ja harmoneerub ümbritsevaga. „Ruum on asi, mis ei lõpe,” ütles Tomiste. Nii liidavadki eri nurgad maja välise ja sisemise ruumi üheks. 

Iga korter erinev

Läheduses töötav Helju on hoonega juba harjunud ja kiidab samuti maja uuenduslikku lahendust. „Tegelikult peavadki vana ja uus käsikäes käima ning seda see hoone ka teeb. Ei saa kõike vanamoeliseks jätta,” lisab ta.

Uue kortermaja esimesele korrusele kavandatakse vanalinna sobivaid äripindu, näiteks kauplust või kohvikut. Ülejäänud korrustele on ette nähtud korterid, mille oluliseks osaks on suured haljastatud terrassid, mis peaksid eraldama elamispindu linna üldisest kärast. 

Tomiste sõnul on kõik korterid omanäolised. Võrdluseks toob ta terve vanalinna, mille eri osad on samuti eriilmelised.

Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd leiab, et uus hoone sobib linnaruumi, kuna arhitektuuribüroo Kosmose poolt valminud projekt läbis konkursi ja sai ka muinsuskaitseameti eksperdinõukogult heakskiidu. 

„Vanalinna probleem on hoopis kohalike inimeste puudus, sest tihti pole üldse kuulda eesti ega isegi vene keelt,” ütles Mänd. 

Peaarhitekti sõnul võiks kohalikel inimestel vanalinnas rohkem tegemist olla, kuid praegu on see liialt turistikeskne. Uus kortermaja tooks kohalikke vanalinna ja leevendaks seega veidi probleemi. 

Korterite müügiga on aega

•• Eksklusiivse kortermaja ehitus algas 2007. aastal ja hoone peaks valmima tänavu augustis. Maja on nelja- ja osaliselt viiekorruseline. Alumisele korrusele on kavandatud äritegevus.

•• Kortermajas, mille kogupind on ligikaudu 4500 ruutmeetrit, on 21 eriilmelist korterit koos haljastatud rõdudega. Korteri siseviimistluse otsustab korteriomanik. 

•• Kinnistu arendaja OÜ Pitek juhatuse liige Andres Samarüütel hindas ruutmeetri maksumuseks 60 000–80 000 krooni. „Hinda alla lasta meil plaanis pole. Kes tahab head asja, see ostab,” ütles Samarüütel, lisades, et ehitamisel pole millegi pealt kokku hoitud ja kasutatud on looduslikke disainimaterjale.

•• Korterite müügiga arendaja ei kiirusta, seetõttu on esialgseks müügitsükliks plaanitud kaks kuni kolm aastat.

•• „Olen täiesti kindel, et arhitektuurimaailmas lööb see hoone laineid,” lisas Samarüütel.

•• Projekti valmistasid arhitektuuribüroo Kosmos arhitektid Villem Tomiste, Ott Kadarik ja Mihkel Tüür.