Open Call: Ehituskunst 2014: Materjal
Ootame artiklite ettepanekuid EHITUSKUNST #57 uuel teemal Materjal.
Ilmunud on EHITUSKUNST #56 ning ootame artiklite ettepanekuid EHITUSKUNST #57 uuel teemal Materjal
EHITUSKUNST
investigations on architecture and theory
OPEN CALL
Ehituskunst #57: Materjal
Maailmas, kus uksed avanevad lähenemisel iseenesest, kus tuled süttivad liikumise peale ja kus esemed ei kanna enam ammu meistri käe jälge, muutub puudutus üha tähenduslikumaks. Materjalis töötamise ja sellest rääkimise osavus on kaduv kunst. Digitaalsed tööriistad, millega me konstrueerime, komponeerime, vormime materiaalset, ei paista olevat enam käepärased, kui proovime kujundada aistinguid ja tajumuslikku kogemust.
Ruumi ja ruumilist kogemust luuakse üha enam digitaalsete vahendite abil ja taktiilsusest on saamas luksus. Materjal on üha harvemini uue teose algimpulss. Kogemus ja tunded jäävad arhitektuuri loomise suunajatena alla teadmistele. Peter Zumthor on öelnud: “Nipp on […] ratsionaliseerimise survest vabanemises. Oma tunnetega ühenduses olemises. Asjade päriselt tunnetamises […].”
Materjalid toidavad emotsioone, kuid iseenesest on nad kiretud ratsionalistid. Louis Kahn teab, et kui küsida: ““Mida sina tahad, Tellis?”, vastab see: “Mulle meeldib Võlv.” Ja kui sa siis ütled Tellisele: “Tead, võlvid on kallid, ma võiksin sinu peale asetada hoopis betoonist silluse. Mis sa sellest arvad, Tellis?”, vastab Tellis: “Mulle meeldib Võlv.””
Kas Tellisele meeldivad droonid ja algoritmilised silindrid? Kas masinliku täpsusega ehitatu tundub kuidagi teistmoodi kui inimkäte poolt rajatu? Kas on võimalik atmosfääri programmeerida?
Ajakirja Ehituskunst toimetus ootab nii asjakohaseid viiteid kui teemast huvitatud autorite ettepanekuid (oma mõtete lahtikirjutust poole A4 mahus ning lühikest enesetutvustust) 1. aprilliks 2014 e-posti aadressidele ja . Saabunud sünopsiste põhjal teeb lõpliku otsuse ajakirja peatoimetus. Artikkel, juhul kui valitud, avaldatakse ajakirjas Ehituskunst, mis ilmub 2014. aasta sügisel. Artikli kirjutamine on tasustatud.
– – – – –
Ehituskunsti 56. number kannab pealkirja “… nagu arhitektuurist tantsida”.
Müügil Lugemikus, arhitektuuriteaduskonnas ja suuremates raamatupoodides.
Ehituskunsti peatoimetajad Aet Ader ja Kadri Klementi selgitavad, et teema tagamaaks oli diskussioon arhitektuuriajakirja – arhitektuuri tasapinnalise ja verbaalse esitamise – võimalikkusest, ja veendumus, et arhitektuurivaldkond on viljakas pinnas, millest võrsub mitmekesiste töömeetodite ja -protsesside tulemusel väga eriilmelist loomingut.
“Kuigi arhitektuur ise on kolmemõõtmeline, esitatakse seda tihti kahemõõtmeliselt ja visuaalselt – jooniste, skeemidena, või hoopis täht tähe järel tekstina. Arhitektide mõtted ruumist teisenevad sõnadeks, piltideks, visanditeks, renderiteks, žestideks, heliks, filmiks, tunneteks, aistinguteks. Osa läheb tõlkes kaduma, kuid teise osa võidame eksitustest juurde.”
Värskes numbris kirjutavad filosoof Eik Hermann, arhitekt ja EKA õppejõud Indrek Rünkla, EKA arhitektuuriteaduskonna teadur Renee Puusepp ja arhitekt Nerma Cridge; esmakordselt on avaldatud Robin Evansi arvustuse “Joonte ees, mille taga pole miskit” eestindus Ingrid Ruudi tõlkes ning kooli osas ilmub Siim Tiisvelti magistritöö uuest tööruumist.
Ehituskunst on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna poolt kord aastas välja antav kogumik, mis avaldab uurimusi arhitektuurist ja teooriast.
Ehituskunsti ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital.
– – – – –
EHITUSKUNST
Peatoimetajad:
Aet Ader, Kadri Klementi
Kolleegium:
Klaske Havik, Eik Hermann, Andres Kurg, Martin Melioranski, Indrek Peil, Ingrid Ruudi, Indrek Rünkla, Jüri Soolep, Toomas Tammis
Väljaandja:
Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond
Pikk 20, 10133 Tallinn
Tel: +372 642 0070
Toetab: Eesti Kultuurkapital