Paljassaare teeb Tallinnast sadamalinna

BNS


Paljassaare sadama varade üleandmisega Tallinna linnale tekib võimalus
moodustada Paljassaare sadama, Lahesuu sadama ja juba linna omandis oleva
Katariina kai baasil kaubasadamakompleks ning luua tingimused sadamaalale
tööstusparkide rajamiseks. Poliitilistel kaalutlustel Paljassaare sadama
munitsipaliseerimise peatamine paneb küsimärgi alla Tallinna kui sadamalinna
arengu.


Abilinnapea Toomas Vitsuti sõnul annab Paljassaare poolsaarele
munitsipaalsadama loomine Tallinna linnale suured võimalused sadamateenuseid
kasutava töötleva tööstuse arenguks. Selle tulemusena tekib mitusada uut
töökohta. Samuti väheneb transpordi koormus linnas, sest eelistatakse
kaupade liikumist merelt merele. “Munitsipaalomandis olevas sadamakompleksis
pakutavatest teenustest hakkaks laekuma linnaeelarvesse märkimisväärselt
suured täiendavad tulud,” lisas Vitsut.


Linnal on selle suure, umbes 60 hektari suuruse ala kohta välja töötatud
põhjalik programm.


“Seda, et sadamaaladele tööstusparkide rajamise praktika ennast õigustab, on
näidanud Euroopa merelinnade kogemused, sealhulgas ka postsotsialistlikes
linnades, näiteks Rostockis ja Wismaris,” ütles abilinnapea Toivo Ninnas.
Tallinna linnavalitsus otsustas pöördudus 3. aprillil 2002 Vabariigi
Valitsuse poole taotlusega anda riigile kuuluva ASi Tallinna Sadam omandis
oleva Paljassaare sadama varad Tallinna linna omandisse, millega Vabariigi
Valitsus ka nõustus.


” Juulis 2002 sündis Vabariigi Valitsuse korraldus 418/ K , mille alusel
anti majandus- ja kommunikatsiooni ministrile volitus vähendada AS Tallinna
Sadam aktsiakapitali Paljassaare sadama varade võrra ja sooritada omanikule,
Eesti riigile, mitterahaline väljamakse,” ütles SAPA arengukavade
juhtivspetsialist Andres Kompus.


Kompuse sõnade kohaselt on esimene osa määrusest realiseeritud ja AS
Tallinna Sadam vähendas aktsiakapitali 100 miljoni krooni võrra, see on
Paljassare sadama maksumuse võrra. Nüüd tuleks Paljassaare sadama varad
riigile üle anda ja siis juba volikogu taotluse alusel saaks sadama
munitsipaliseerida.


Tallinna 46. kilomeetri pikkusel rannajoonel on 16 sadamat. Samas on linn
ilma sellest, millega tegelevad ja arenevad enamik maailma sadamalinnadest.
Tallinnal ei ole siiani munitspaalsadamat.