Paradiisiaiad Lasnamäel!

Paradiisiaiad Lasnamäel!

REGULAARNE HALJASTUS: Lasnamäe Loopealse asumi õuesid plaanitakse kujundada idamaises võtmes. REPRO

 

 

Karin Paulus rõõmustab, et kivise pinna kiuste haljastust unarusse jätta ei soovita.

 

 

Vildakast geto-mainest hoolimata on viimasel ajal Lasnamäel hakatud prismade-rimide kõrval rajama ka uusi elamuid. Linna erilise hoole all olevad arengupiirkonnad on Kurepõllu, Paevälja, Loopealse, Katleri ja Priisle ning väiksemal määral ka Sikupilli ja Tondiraba asumid.

Kaks aastat tagasi korraldaski Skanska EMV Loo­pealse munitsipaal- ja arenduspiirkonna arhitektuurse idee leidmiseks kinnise konkursi, mille võitsid arhitektuuri­bürood T. Sooväli ja Ansambel.

Esimeses järjekorras rajatavate elamute ruumi­programm ja liigenduskeeld ei jätnud arhitektidele just liigset ­vabadust elukeskkonna kujundamisel. AB Ansambel arhitektid Toivo Tammik ja Mart Rõuk koostasid esialgse visiooni, kus perimetraalselt kvartalit ümbritsevad hoonemahud koonduvad ümber regulaarse ülesehitusega “paradiisiaia”.

Tööjooniste staadiumis kaasati haljastus­arhitektid Plananast.

“Loopealse elamute välisruumi kujundamisel väljendub paradiisiaia idee nüüdisaegse maastikuarhitektuuri võtete abil. Paradiisiaia idee on pärit islamist ning sel on ranged kaanonid. Kujundus on sümboliterikas, põhielementideks on vesi, number 4 ja elupuud ning teljelisus. Põhimõtteks on neli jõge, mis suubuvad keskpunkti, moodustades ristikujulisi vorme. Iseloomulik on piiretele/seintele loodusvaadete ja ornamentide maalimine,” selgitavad autorid.

Esialgu kahe õue jaoks välja töötatud plaanidel markeerivad jõgesid valgustiread, ka aia keskel ei paikne mitte (kristluses igavese elu ning ristimisega seostuv) purskkaev, vaid paviljon. Matemaatiliselt korrapärase ruudulisuse peaksid aitama vahelduslikuks muuta mitmesugused pinnakatted (puit, must kloostrikivi jne), taimestik ning trendikad pingid, lauad, prügikastid.

Regulaarne ülesehitus tagab küll soliidse ilme, kuid valitud kooslus pole mitte ainult kena vaadata, vaid ka istutav ja astutav.

Ilmselt ongi just munitsipaalehitus valdkond, kus “kinnisvaraturu surve” puudumise tõttu võiks julgemalt tähelepanu pöörata avalikule ruumile. Kui seda tüüpi majad ehitatakse harilikult võimalikult lihtsad ning odavad, siis peaks vähemalt neid ümbritsev keskkond pakkuma lisaväärtusi. Teisalt taas: kaunis ümbrus võiks ka erainvestorite kavades olla kaalukam argument. Praegu on põhiline siiski parkimiskohtade arv, erandiks vaid “eksklusiivne Kadriorg” ning “kodud Nõmme mändide all”.

Sestap  tõstab ka linna maastikuarhitekt ­Jekaterina Sibul Loopealse-projekti eeskujulikuna esile: “Tallinnas on kahjuks levinud praktika, et ehitamisel ei pöörata hoonete ümbrusele, välisruumile piisavalt tähelepanu. On juhtunud, et koostatakse küll hea maastiku­kujundusprojekt, kuid projekteeritu jäetakse osaliselt või täiesti realiseerimata. Loodetavasti ei teki sama olukord Loopealse elamukvartaliga.”

 

Autor: Karin Paulus

Eesti Ekspress