Pärnu kasvab jõudsalt linnapiiridest välja

Kui viis aastat tagasi pakkusid Pärnu kinnisvaraarendajad linna lähedale krunte vaid Uuemetsa elurajooni, siis nüüd on linnakärast eemale looduse keskele kodu ihkajate valik tunduvalt avardunud: majad kerkivad nii Papsaares, Paikusel, Tammistes, Reius kui ka Sauga jõe ääres.

Uuselamurajoonide üleslugemiseks napib juba ühe käe sõrmedest.
Alla kümnekilomeetrise raadiusega ringjoonesse ümber Pärnu linna jääb kuus kompleksselt arendatavat eramurajooni, millele lisanduvad kõikvõimalikud eraldi müüdavad maatükid.

Uuemetsa meelitab metsa ja jõega
Tammiste hooldekodu juurest mööda käänulist teed Uuemetsa keerates näeb esimest linnalähist elurajooni jõudsalt kasvamas: valmimisjärgus on mitu maja.
“Meie olime siin kolmandad, kes sisse kolisid,” räägib üle-eelmisest suvest Uuemetsas elav Tiina Annamaa. “Kui kaks aastat tagasi endale maja ehitamiseks hakkasime kohta otsime, polnud valik kuigi suur. Kuid nii, kui ma seda kohta nägin, tundsin kohe, et siia tahan elama tulla.”

Männimets, jõgi ja linn kiviviske kaugusel, loetleb Annamaa oma elukoha plusse. Linnakorteris elanud noore pere mõte oli oma maja ümber keerelnud mõnda aega. Lapse sündides sai mõte teoks ja nii ongi poolteiseaastane Elija nautinud maalapse põlve.
“Oleme siinse vaikusega ja hea männimetsaõhuga väga rahul,” kõneleb noor ema. “Tee toob maja juurde ja tänavavalgustus on olemas.”

Annamaa lisab, et Uuemetsas elab paikselt umbes kümme peret. “Elanikke on kohe-kohe juurde tulemas, sest paljud hakkasid sel suvel ehitama,” märgib ta.

“Uuemetsas ei ole sel suvel suuremaid muudatusi toimunud,” nendib Kinnisvaraeksperdi juhataja Peeter Prisk, kelle büroo Uuemetsas krunte müüb. “Kolm-neli krunti vist tänavu seal müüdi. Omanik on muutunud ja detailplaneeringud on tegemisel ning tee-ehitus lükkub tulevasse aastasse.”

Prisk kõneleb, et enamik ostjaid vaatab kevadel krundi välja ja tahab sügiseks juba sisse saada. “Kuid need, kes sinna varem krundi ostnud, on nii mõnigi selle suvega maja püsti pannud.”

Uuemetsa jõeäärsed krundid on müüdud, paljusid krunte on tehtud väiksemaks.
Kangru ja Randivälja hakkavad täis saama

Kibe ehitustegevus käib teisteski Tammiste tee äärsetes uutes elurajoonides. Metsa sees Kangru rajoonis valmib kohe-kohe mitu maja. Ühes kollases puitelamus on asukad juba sees.

“Aasta tagasi sügisel ostsime siia krundi,” räägib Pille Palm, kes oma kaheaastase pojaga koduõuel aega veedab. “Kevadel algas ehitus ja nüüd on soolaleivapeod peetud.”
Palm selgitab, et nende pere ei leidnud Pärnus endale meelepärast maja. “Männimets on fantastiline ning meeldib seegi, et siin pole maja majas kinni nagu linnas: on õhku ja lastel mängimise kohta.”

Naine nendib, et sama raha eest saab linnas väikese krundi või majalobudiku.
Sellisesse rajooni, kuhu koos krundiga valmis maja pakutakse, Palmide pere ei ihanud. ”Tahtsime ikka ise otsustada, milline meie kodu peab välja nägema,” sõnab Pille Palm.
Kangrust jõe poole jääb Randivälja elurajoon. Kaunil kõrgel kaldapealsel köidab pilku paar palkmaja, mille esised võsast puhastatud. All voolavale jõele avaneb siit imeline vaade. Metsa alla kerkib mitu maja.

LVMi kinnisvarabüroo maakler Ilmar Kukk möönab, et Tammiste kandi elurajoonid on pärnakate seas populaarsed. Eelmisel aastal müüma hakatud Kangru rajooni 21 krundist on alles seitse, jõepoolses Randiväljas on saadaval veel kaks maatükki.
“Suurem müük ongi toimunud tänavu,” avaldab Kukk, “ostjaks Pärnu inimesed.”
Maakler räägib, et enim eelistatud on alla 2000 ruutmeetri jäävad krundid. Optimaalseimaks nimetab Kukk 1500ruutmeetrist maatükki.

Reldor läheb Paikuselt Sinti
“Paneme Paikuse täis ja läheme Sinti välja,” kinnitab aastaid Paikusel maju ehitanud Reldori juhataja Jaak Uibu. Tema sõnade kohaselt saab aasta lõpuks seal püsti umbes 20 Reldori maja. “Iga aastaga on huvilisi juurde tulnud,” väidab Uibu.
Sellest aastast, mil Reldor ehitab ise kruntide juurde kommunikatsioonid, on maa ruutmeetrihinnaks kujunenud 85 krooni.

“Krunte me eraldi ei müü, vaid koos majaga,” selgitab Uibu. Reldori majad, mille lõppviimistluse teeb ostja, maksavad 520 000 kuni 750 000 krooni.
Viimasel ajal on Uibu sõnutsi populaarsed noortele peredele mõeldud väikeelamu Meri ja ühekorruseline maja.

Elamukrunte müüb Paikusel valdki. “Krundimüügist laekunud rahast ehitame vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja teed, nii et vald maamüügiga eriti palju ei teeni,” tunnistab Paikuse asevallavanem Ain Jakobson. Krundi ruutmeetri alghind on 50-60 krooni. Krundid müüakse oksjonil ja hind sõltub suuresti asukohast.

“Kui möödunud aastal müüsime Reiu jõe äärseid krunte, siis vaid mõni neist läks alghinnaga, mõne hind tõusis kaks korda,” kõneleb Jakobson.
Nüüd on valla jõeäärsed vabad maatükid müüdud.

Saadaval on vallamaja lähedase Kanarbiku rajooni viis krunti, ülejäänud 19 on omaniku leidnud. Järgmisel aastal müüb vald mõne krundi Silla külas.
Paikusele ostavad maad enamasti Pärnu maakonna ja linna inimesed. “Mõni hakkab kohe ehitama, teised ostavad maad investeeringuks,” märgib Jakobson.

Mõisapargis läheb müük hästi
Sauga jõe kaldal Jõekääru kämpingu lähedal Mõisapargi elamurajooni arendava kinnisvarabüroo Prior maakler Aivo Selge nendib, et äri läheb hästi. “Mõisapargis on müüdud 17 krunti, alles on vaid viis,” nimetab ta.

Eriti suurt huvi näidanud ostjad üles möödunud suvel pärast seda, kui Mõisaparki oli kerkinud esimene uuselamu. “Suuremad krundid jäid esialgu seisma, kuid kui need pooleks mõõdeti, osteti kohe ära,” mainib Selge. Ostjad on enamikus Pärnu inimesed.
Krundi ruutmeeter maksab Mõisapargis keskeltläbi 80 krooni. Jõeäärsed tulevad kallimad, teepoolsed odavamad.

“Inimesi huvitab alati, kas torustikud ja teed on välja ehitatud, enamasti ei jääda lootma lubaduste peale,” selgitab Selge. ”Üsna paljud eelistavad krundi osta koos maja või projektiga. Mõisapargis on ostjaile meeldinud need ühekorruselised majad, mida pakkusime Pärnus Tulika rajoonis, ja nii müüme Mõisapargiski soovi korral krunti majaga.”

Maakleri andmeil läheb soojustatud kivivoodriga majakarp krundiga maksma 630 000 krooni. Kui sisetöödele arvestada 250 000 – 300 000 krooni, jääb maja hind alla miljoni.

Audru valla edukas kinnisvaraarendus
Nagu seeni pärast vihma on maju kerkinud Pärnu-Audru tee äärsele lagendikule. Elamuid on seal müünud pool sajandit Kanadas ehitaja ametit pidanud Heldur Vau, kes kaks aastat tagasi alustas ühe abilisega, nüüd on tema palgal 11 inimest. 70 väljamõõdetud krundist 14 on müüdud.

“Mina krunte eraldi ei müü, ainult majaga,” kinnitab Vau. “Et oleks ühtne stiil ja ükski maalapp ei jääks lihtsalt seisma.”
Odavaima maja koos krundiga saab Papsaarde 620 000 krooniga.
“Alumine korrus on kipsi alla viidud, ülemine välja ehitamata, sees kogu maja küttev küttekamin,” kirjeldab Vau.

Papsaare küla uusrajoonis elab juba seitse peret. Paljudel on käsil kodu siseviimistlus. Ostjad on suuremalt jaolt pärnakad, teatab Vau.
“Keskmine vanus nii 35-40 aasta ringis, aga ka kaks pensionäride peret,” lisab Vau.
Maju tuleb ehitada nii, et rahvas jõuaks neid osta, on Vau veendunud. “Kui inimene ei jõua kohe ülemist korrust ära teha, siis jätab seniks ootele, kuni raha kogub.”
Selle kohta, et majad üsna lähestikku asuvad, sõnab mees, et need on mõeldud töölkäivale inimesele, kes enamasti suuremat kui 800ruutmeetrist krunti hooldada ei jõuagi.

Audru valla ehitusnõunik Jüri Kirss räägib, et Heldur Vau ongi nende vallas seni edukaim kinnisvaraarendaja.
Kirss ütleb, et elurajoone kavandatakse veel Leeväljale (Kuldlõvi trahteri ja mere vahelisel alale) ja Männituka piirkonda, mis jääb Vau ehitatavate elamute lähedusse.
“Paljuski seisab aktiivsem ehitustegevus Audru-Pärnu vahelisel alal kommunikatsioonide taga,” väidab Kirss.

Kanalisatsiooni- ja veetorustike ehitamiseks on Audru vald ühinenud nelja valla ühisprojektiga, mis taotleb raha Euroopa Liidu abiprogrammist.
Audru alevikus on ehitusnõuniku sõnade kohaselt käsil Kirsiaia elamurajooni planeering, mis hõlmab umbes 40 eramukrunti.

Tahkuranna vald arendab Reiu küla
Uuselamukruntide müügiga tegeleb linnalähine Tahkuranna valdki, mis sel suvel müüs Reiu külas Suksumetsa rajoonis 12 krunti.

Tahkuranna valla arengunõuniku Arvid Arrovali sõnade kohaselt müüdi tosin 2000-2500ruutmeetrist krunti paari nädalaga. Maatüki hind mahtus vahemikku 130 000 – 160 000 krooni. “Ruutmeetri alghind jäi alla 65 krooni,” ütleb Arroval. Ta lisab, et tuleval kevadel müüakse samas kandis 12 krunti. “Krundid nihkuvad järjest mere suuna,” seletab nõunik. “Kui Suksumetsast jääb mereni 600 meetri ringis, siis tulevane planeering viib merele lähemale.”

“Vald ei müü krunte ühekordse kasusaamise eesmärgil, vaid on eeskätt huvitatud uutest maksumaksjatest,” tõdeb Arroval. “Seepärast oleme püüdnud hinna hoida sellise, et oksjonil pääseksid löögile tegelikud ehitajad, need, kes on huvitatud kodu rajamisest, mitte lihtsalt raha paigutamisest.”

Oksjonitingimused olidki Tahkuranna vallas koostatud nii, et esimese ringiga sai osta ainult ühe krundi.
Järgmisel aastal on Tahkuranna vallal plaanis välja arendada elamurajoon Reiu külas tulevase Pärnu golfiväljaku lähedusse jääval Kulla privaatalal.
“Nimi tuleb sellest, et vald kinkis Andrus Veerpalule seal pool hektarit maad,” tutvustab Arroval nimesaamise lugu.

See looduskaunis mereäärne paik on kavandatud eksklusiivse elurajoonina neile, kes ihkavad privaatsust. Krundid tulevad väikesed, kuid nende vahele jääb valla maa.
“Muidugi tulevad seal hinnad vastavad,” möönab Arroval. “Pärnu kesklinna krundihindadega ühte mõõtu.”

Linnalähedastele kruntidele jätkub turgu
“Sellist küsimust, kas turg täis ei saa, ei saa tekkidagi, sest igaüks tahab natuke paremini elada,” lausub Kinnisvaraeksperdi juhataja Peeter Prisk. “Ja nii see liikumine vastavalt rahakotile toimubki.”

Linnalähised elurajoonid on taskukohased inimestele, kel võimalus oma kodu rajamiseks kasutada kuni miljon krooni. “Need, kel võimalused suuremad, otsivad magusamaid paiku,” seletab Prisk.

Enamasti oskavad ostjad juba küsida kommunikatsioonide olemasolu kohta, sõnab Prisk. Tema hinnangul hakkab mööda saama aeg, kui iga mees ise või koos naabritega endale torustikke ehitas.

“Kuid seda, et uuselamud kerkivad jõudsalt just linnast väljaspool, on paljuski soodustanud linnavalitsuse poliitika,” avaldab Prisk.

“Jõukam kesklass, kes endale uut kodu ihkab, kolib linnast välja,” kinnitas LVMi juhataja Andres Sutt. “Ja valdadesse suunduvad maksud nende teenistuselt. Linn poleks justkui oma maksujõulistest elanikest huvitatud.” Sutt väidab oma kogemustele tuginedes, et linnas kinnisvaraprojekti arendamine nõuab suurt närvi- ja ajakulu.