Pärnu Pikk 12 kõrghoone võistlusprojekti (maketi) tutvustuse protokoll

Koht: Eesti Arhitektide Liit, Lai 31

Osalejad: I.Allmann, I.Fjuk, T.Linna, M.Maiste, T.Maiste, M.Preem, K.Tiigisoon, M.Shein, K.Vellevoog, I.Volkov

Protokollis ja pildistas: I.Mald-Villand

 

 

I.Fjuk: Aastaid tagasi (2001) võttis Pärnu LV vastu ala DP nii, et sellel oli märgitud konkursi kohustus. Ala omanikud ja tellijad: Elmar Lepp, Tanel Menning.

Kutsutud arhitektuurivõistlus 5 osaleja vahel toimus 2 aastat tagasi (2007) ja selle võitsid Margus ja Tarmo Maiste. Žüriis olid I.Fjuk, M.Kalm, J.Okas, R.Murula, K.Tiigisoon ja tellija esindaja.

Konkurss andis kinnituse, et traditsioonilist hoonet kui sellist nii kõrgena sellele kohale teha ei saa. Kuid võidutöö sümbolistlik-märgiline lahendus seevastu sobib suurepäraselt.

 

K.Tiigisoon: Tänase arutelu eesmärk on arutada, mida selle krundiga teha ning diskuteerida kõrghoonestuse küsimuse üle Pärnu keskuses laiemalt. Eesmärk, miks olen soovinud arutelu siin läbi viia, on ka see, et laiendada arutelu kandepinda ning et Eesti Arhitektide Liit kui erialaorganisatsioon osaleks ka antud teema sisulisel arutamisel. Hetkel on tulenevalt hoone asukohast peamiseks otsustajaks Muinsuskaitseamet, kuid näiteks Mart Kalm on ise tunnistanud, et ekspertkomisjonis tehtavate otsuste kvaliteet ei ole komisjoni töökorra tõttu alati kõige parem. Alates 2005.aastast hakkas kehtima vanalinna ja kuurordi põhimäärus, mis ei luba vanalinna ja kuurordi piirile ebamastaapsete hoonete ehitamist. Pikk 12 jääb ka muinsuskaitseala piiri servale. Küsimus on kas seda hoonet tõlgendada ebamastaapsena. Samas ei saa määrust tagantjärgi rakendada. Oleks hea kuulda arhitektide arvamust.

 

K.Tiigisoon informeeris kohalolijaid ka Pärnus mujal kesklinnas planeeritavatest muudatustest ning arengutest. Pooleli on uue üldplaneeringu koostamine. Olulisim Pärnu logistika mõjutaja lähiaastatel saab olema on uue silla ehitamine , millest saab Pärnu värav nii ühistranspordiga sissesõitjatele kui autoga tulijatele. Selle juurde on planeeritud ka uus bussijaam. Aida tn on kavandatud kultuuriteljeks – kontserdimaja, pärnu muuseum, võimalik kunstimuuseum.

 

I.Fjuk: žüriis toimus ka arutelu, et äkki oleks põhjendatum kavandada kõrghooned planeeritava silla piirkonda, kus on itaallaste konkursitööga (Port Artur 2 arhitektuurivõistlus, 2006) planeeritud samuti üks kõrghoone.

I.Fjuki meelest pole nii väikses linnas õige kavandada kaht keskust. Paratamatult viitab kõrghoonete kogum keskuse olemasolule ning selliselt tõmbab ajaloolisest keskusest inimesed ära.

 

M.Preem: mida me siin arutame – 2001.a. on DP sellisena heaks kiidetud.

 

I.Allmann: avaldan üldist protesti tendentsi vastu, kus DP-ga kehtestatavad linnaehituslikud küsimused ja probleemid lükatakse tulevikku, teisisõnu hoonet projekteeriva arhitektide kaela, kirjutades planeeringusse sisse hilisema arhitektuurikonkursi nõude. Esineb juhtumeid, kus on nõutud isegi Eesti Arhitektide Liiduga koostöös tehtava konkurssi läbiviimist ilma EALiga eelnevalt läbi rääkimata. Vastutustundetu on edasi lükata suuremat konsensust nõudvaid probleeme, mis peaksid saama enne DP kehtestamist läbi arutatud.

Eelöeldust tulenevalt saab hetkel anda hinnanguid ainult tehtud tööle ning küsida küsimusi Pärnu linnaehituslikust tulevikust laiemalt. Antud lahendusega torn Pikk 12 kohal on minu hinnangul õnnestunud. Laiemalt võiks öelda, et kõrghoonetega loodava teise keskuse loomist uue silla piirkonda ei saa pidada õigeks. Laual olev makett loob visiooni uuest Pärnu kesklinnast. Küsiksin, kas Pärnus on tehtud demograafiline uuring, mis põhjendaks ära hoonemahtude suurenemise ja keskkonna tihendamise sellises mahus?

 

M.Preem: Eestis on tehtud laiem uuring kogu Eesti kohta ja Tallinna kohta, mis näitavad, et Eesti ei ole kasvava elanikkonnaga riik.

 

K.Tiigisoon: Pärnu linnas püsielanikkond hetkel kahaneb. Pärnu kõrghoonete teemaplaneeringu teema ongi selgitada välja kui palju inimesi on valmis teatud kohtadesse koonduma.

 

I.Volkov: Tundub, et jõeäärse ala võidutöö maht on selgelt ebamastaapsem kui Pikk 12.

 

K.Vellevoog: olles jõeäärse konkursi žüriis oli seal žürii poolt selge soovitus säilitada vaated jõele esimese korruse kaudu, mis pidi tulema õhuline ja vabalt läbikäidav. Maketi peal on see hetkel segadust tekitav – tegelik maht peaks olema veidi teistsugune

 

 

K.Vellevoog: elamu tundub raiskamisena, büroo vm avalik funktsioon tagaks elu ka sügistalvisel ajal.

 

Loetakse ette T.Palmi arvamus selle projekti kohta (lisatud protokollile ja leitakse et selles olnud väide: kuni teemaplaneering pole kehtestatud, ei saa otsustada konkreetse hoone üle.- ei ole põhjendatud – konsensus on DP kooskõlastamise kaudu juba saavutatu.

Väite kohta: Tõenäoliselt seisnebki ettevõtja äriidee tema valduses oleva krundi müügihinna tõstmises läbi detailplaneeringu, mitte hoone väljaehitamises (teadaolevalt pankrotis ettevõtja) – arvati, et see väide ei ole millegagi põhjendatud. Selliselt võiks igas arenduses näha vaid kavatsust äriks.

 

 

Selline maht antud krundile Pikk 12 ei tekita mingeid vastuväiteid. Arhitektuurne lahendus hea. Sellisele mahule on see asukoht ideaalne. Uue silla lähedusse kõrghoonete piirkonna kavandamine ei ole õige. Lisada tuleks avalikku funktsiooni – kohvik, restoran üles korrusele, alla ärifunktsiooni.

Ümbritsevat väljakut soovitatakse veidi sobivate mahtudega kujundada (Aida tn poolt hoonemahtu juurde) . projekti paremaks tutvustamiseks soovitatakse juurde teha kaugvaateid (sillalt jne)