Patarei merekindluse ala valmistub muutusteks
Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneering hõlmab 3,71 ha suuruse maa-ala, planeering näeb ette pikemat aega kasutusest väljas olnud Patarei kaitsekasarmu ja kaitsekasarmu mortiirpatarei ning muusikakomando hoonete ümberehitamise; kuni nelja 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoone, kahe ühekorruselise hoone ning kaitsekasarmu siseõue jalutuskambrite asemele galeriitüüpi hoone ehitamise.
Tallinna linnavalitsus võtab homsel istungil vastu Patarei kaitsekasarmu ja lähiala detailplaneeringu.
Kalaranna tn 28 ja Vesilennuki tn 4 kinnistu detailplaneering hõlmab 3,71 ha suuruse maa-ala, planeering näeb ette pikemat aega kasutusest väljas olnud Patarei kaitsekasarmu ja kaitsekasarmu mortiirpatarei ning muusikakomando hoonete ümberehitamise; kuni nelja 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoone, kahe ühekorruselise hoone ning kaitsekasarmu siseõue jalutuskambrite asemele galeriitüüpi hoone ehitamise.
Kavandatavatel hoonetel on elu-, ühiskondlik ja ärifunktsioon, see tagab piirkonnale ööpäevaringse kasutuse. Kavandatav hoonestus ei tohi olla kõrgem kui kaitsekasarmu karniis ning hoonestusviis valitakse vastavalt arhitektuurikonkursi tulemustele ja arhitektuurajaloolistele eritingimustele. Kaitsekasarmust mere poole rajatavale rannapromenaadile tuleb tagada avalik juurdepääs.
Patarei vangla hoonetekompleks – kaitsekasarm ja kaitsekasarmu mortiirpatarei – on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Planeeritav ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.
Planeeringualale jäävad kinnistud kuuluvad Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 7. augusti 2013 korraldusega. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS.
Planeeritaval alal kehtib Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering, millega võrreldes tagab uus lahendus ala paremini kasutusele võtu. Uue detailplaneeringu eesmärk on anda lahendus atraktiivsele ja inimsõbralikule linnaruumile ajaloolise ja uushoonestuse vahel, uue planeeringu eeliseks on ka läbimõeldum, eelkõige kergliiklust silmas pidav ning pidevat läbivat autoliiklust välistav liikluslahendus. Parkimine on lahendatud peamiselt maa all.
Planeeringuala naaberplaneeringutes on mereäärsetele aladele kavandatud kuni kuuekorruselised äri- ja ühiskondlikud hooned. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad mitmed muinsuskaitsealused hooned, sh vesilennukite angaarid.
Detailplaneeringus on kavandatud perspektiivsed avaliku kasutusega alad ning ühtlasi on kokku lepitud, et ala arendaja tagab avalikult kasutatavate teede rajamise. Riigi Kinnisvara AS on võtnud kohustuse tagada detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede ning vajalike tehnovõrkude ja haljastuse väljaehitamine oma vahendite arvelt.
Pärast vastuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Amet ja Põhja Tallinna Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku.