Patuoinad Tallinna Sadam ja Elion
Raigo Neudorf
Konkurentsiamet hakkab analüüsima juristide ja arhitektide tegevust.
Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proosi sõnul on enim konkurentsialaseid kaebusi esitatud AS Tallinna Sadama ning Elion Ettevõtted AS-i peale, nende puhul tuleb ametil kõige enam analüüsida turgu valitseva seisundi võimalikke kuritarvitusi.
Tallinna Sadamaga käib konkurentsiamet ka kohut, Elioniga kohtuasju praegu pooleli ei ole, märkis Proos.
Elioni pressiesindaja Ain Parmase sõnul ei tähenda kaebamine, et midagi oleks halvasti või valesti tehtud. “Elion on turul konkurentsivõimeline ning loomulikult ei ole see meeltmööda meie konkurentidele. Seetõttu kaevatakse ikka aeg-ajalt meie tegevuse peale ning see ei ole midagi uut – seda on ka varem tehtud.”
Elioni puhul on konkurendid kaevanud selle üle, et too liiga madalaid hindu pakub – see teeb konkurentide hinnangul nende eksisteerimise turul võimatuks.
Pole reguleerijat
Tallinna Sadama vastu esitatud kaebused pole Proosi sõnul seotud ainult sadama plaaniga järgmisest aastast sadamatasu tõsta. “Kaebused on erinevad. Näiteks vaieldakse kaitasude üle. Samas pole nimetatud valdkonnas ka tururegulaatorit, mistõttu jõuavad kõik sellised vaidlused meile,” selgitas Proos.
“Kliendid loodavad Tallinna Sadamaga vaieldes väga tihti ühte või teist poliitilist jõudu, riigiametit või riigiametnikku enda poolele meelitada. Siin ei ole küsimus muus kui rahas, rahas ja veel kord rahas.
Sadamatasude osas pöördus Tallinna Sadam ise eksperthinnangu saamiseks konkurentsiameti poole,” põhjendas suurt kaebuste hulka Tallinna Sadama turundusdirektor Erik Sakkov.
Samas on konkurentsiameti terase tähelepanu all ka teised majandussektorid, mis on seotud ravimite, saematerjalide, autohoolduse ja -müügi, ehitusmaterjalide ning mootorikütuse müügiga. Lisaks on kavas luubi alla võtta nn vabad elukutsed, nagu jurist, apteeker ning arhitekt.
Endiselt on konkurentsiameti tähelepanu all küsimused ettevõtjate käitumise vastavusest konkurentsiseadusele transpordi- ja telekommunikatsiooniteenuste osutamisel, mille kohta on palju kaebusi.
Järgmisel aastal kavatseb konkurentsiamet lülitada oma turu-uuringute plaani ka saetööstuses toimuva, samuti teha ettepanekud konkurentsi tugevdamiseks teede-ehituses.
Kartellilepete osas konkurentsiamet vaikib
•• Konkurentsiamet hoidub kommentaaridest, mis puudutavad võimalikke kartellikokkuleppeid Eestis.
•• “Kahtlustada ju võib, kuid menetluse alustamiseks peab olema ka alus. Et kartellikokkulepet on raske avastada, on EL-is kasutusel nn leniency ehk boonusregulatsioon ja USA-s amnestiavõimalus: juhul kui, üks kartellis osaleja tuleb uurija juurde ja annab uurimiseks vajalikku teavet, saab ta trahvidest kas täiesti või osaliselt vabaks,” märkis konkurentsiameti peadirektori asetäitja Ain Proos.
•• “Meie kriminaalmenetlusseadustiku paragrahv 205 annab sisuliselt sama võimaluse: riigiprokuratuur võib ettevõtja suhtes kriminaalmenetlust mitte alustada või selle lõpetada, kui ettevõtja on oluliselt kaasa aidanud kuriteo asjaolude selgitamisele.
••Oma kahtlustest ühegi maa konkurentsiamet avalikkust eelnevalt ei teavita.” EPL