Pealelend: Ingrid Ruudi

Juuni keskel andis Eesti Arhitektuurikeskus välja Tallinna uut arhitektuuri tutvustava ingliskeelse kaardi. Mis oli kaardi loomise ajend ja kellele see üllitis on eeskätt suunatud?

Ingrid Ruudi, „A Guide to Contemporary Architecture in Tallinn” autor: „Tallinna nüüdisaegse arhitektuuri giid” on väike ingliskeelne teejuht omapäi reisivale turistile, keda huvitab uus linnakeskkond. Arhitektuurikeskus alustas selle koostamisega juba ligi kaks aastat tagasi, kuid mitmel põhjusel valmis see lõpuks sel kevadel. Eelkõige on kaardi puhul peetud silmas kasutajasõbralikkust nii ülesehituse, sisu kui mõõtmete osas. Ingliskeelset erialakirjandust Eesti XX sajandi ja nüüdisaegse arhitektuuri kohta leiab ju üldiselt küll ja arhitektuurimuuseumi raamatuformaadis XX sajandi teejuhist anti kaks aastat tagasi välja ka laiendatud kordustrükk, kuid arvukate vanalinnale ja tavapärastele turismiklišeedele keskendatud taskumõõtmetes teejuhtide kõrval polnud siiani ühtki kompaktset, ülevaatlikku ja kergesti kasutatavat giidi intelligentsele, keskmiselt kultuurihuvilisele külalisele, kes oma võib-olla piiratud ajaressursist hoolimata tahab teada, mis on just viimasel paarikümnel aastal siinses linnakeskkonnas märkimisväärset sündinud. Seda sorti turiste tuleb aga üha juurde, mistõttu ongi see kaart suunatud üsna konkreetsele sihtgrupile. Tallinna kesklinnas ja selle lähiümbruses on välja pakutud seitse marsruuti, igaühes kümme objekti. Välja arvatud Pirita suund, on arvestatud marsruutide puhul jalgsi liikumisega ja välja on arvutatud ka teekonna täpne pikkus. Liikumisteede valik tähendas balansseerimist oluliste uue arhitektuuri objektide ja Tallinnale kõige iseloomulikumate keskkondade vahel, kuigi graafiline disain ja trükitehnilised põhjused andsid muidugi ette üpris jäiga 7 x 10 maatriksi, mis mõnikord mõjutas ka objektivalikut. Kuid käsitleda tänapäevaste hoonete kõrval ka üksikuid varasemaid, mis teekonnal paratamatult silma jäävad ja küsimusi tekitavad, oli siiski teadlik otsus, kuna üks eesmärk oli kindlasti püüda – niipalju kui sedavõrd piiratud tekstihulga juures on võimalik – anda ka mingi aimdus piirkonna olemusest ja selle kujunemist mõjutanud teguritest. Samamoodi ei ole hoonete kirjeldustes rõhk mitte pelgal ehitusinfol ja stilistikal, vaid aspektidel, mis aitaksid veidigi mõista arhitektuursete otsuste ja valikute tausta. Praktilises teejuhis on iga objekti kohta mõistagi fotod, iga teekonna kaart, teel leiduvate muuseumide, galeriide, mänguväljakute, saunade, turgude ja muu vajaliku kontaktandmed ning ka tühja ruumi märkmete tarvis.