Pealelend. Kaire Nõmm

3. oktoobril alustas arhitektuurikeskuse juures oma neljandat tsüklit arhitektuuri huvikool. Kellele see on suunatud, mis on selle ettevõtmise eesmärk?

Kaire Nõmm: Huvikooli on oodatud kõik lapsed vanuses 9 kuni 19 aastat, need, keda vähegi huvitab ruumi teema. Lapsed ei pea siia tulles midagi arhitektuurist teadma. Meie eesmärk on avada nende silmad, kui nad linnas liiguvad, et nad märkaksid, milline on ruum nende ümber.

Arhitektuuri huvikooli nimetus viitab küll arhitektuurile, aga me tegeleme seal ruumiga laiemalt: sise- ja välisruum, linnaruum. Paljud ülesanded ja arutlused on seotud just linnaga, kuid mitte ainult. Räägime ka maapiirkondadest – vaatluse all on üldse kodukoht. Küsime, mis asi on ruum meie ümber, mida inimene sellelt ruumilt ootab, milliseid võimalusi see pakub ja mida lapsed ise tahavad seal teha. Me anname osalejatele võimaluse sel teemal arutleda, meisterdada, korraldame näiteks mänge jne. Me soosime n-ö kastist välja mõtlemise ülesandeid, mille vastused pole ettearvatavad, ärgitame lapsi ise mõtlema. Näiteks kujutavad nad ennast poolemeetriseks päkapikuks ja liiguvad harjumuspärases ruumis hoopis teises mõõtkavas. Nii kerkivad küsimused: kuhu on mugav minna? kuhu pääseb? kuhu peitu saab pugeda? jne. See on ju meie igapäevane praktika: tihti võtame kasutusele hooned, mis on ehitatud sootuks teisel otstarbel, näiteks vanad tööstushooned. Vanemas rühmas teeme rollimänge, näiteks tellija ja arhitekt: üks kehastub tellijaks, mõtleb endale tausta (sportlane, fotograaf, viie lapse ema vms), kirjeldab sellest lähtuvalt oma ootusi kodule ning esitab need arhitektiks kehastunud lapsele. See planeerib siis vastava korteri, kusjuures ta peab arvestama ka ümbruskonna ja naabritega.

Kahju on sellest, et meie tegevusest saab osa vähe lapsi: grupid on väikesed ja tegutsevad vaid Tallinnas. Plaan on teha ühekordseid töötubasid väljaspool pealinna, et natukenegi üle Eesti ruumiharidust anda. Hästi südamelähedane teema on meile ruumiõpetuse sidumine üldhariduskoolide põhiõppega, luua selleks abivahendeid. Ruumiõppe saab siduda paljude õppeainetega: matemaatika, kunsti, ühiskonnaõpetuse ja muuga.

Oluline on julgustada noori oma arvamust välja ütlema, mõtlema läbi, millises ruumis on mugav, millises näiteks hirmutav olla. Kui nad seda mõistavad ja oskavad end väljendada, siis saavad nad edaspidi ka sõna võtta linnaplaneerimise asjus. See on kodaniku kasvatamine.