Pealelend. Karen Jagodin
2010. aastal Eestit Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindanud näitus „100 maja/houses” on kujunenud pika elueaga ekspositsiooniks. 2011. aasta sügisel said sama näituse lühendatud varianti „50 maja/houses” näha Pariisi arhitektuurihuvilised ning nüüd, 2012. aasta kevadel, on näitus rännanud edasi Strasbourg’i.
28. märtsil avati Prantsusmaal Strasbourg’is eesti eramuarhitektuuri näitus. Kuidas see Strasbourg’i sattus ja kuidas prantslased selle seekord vastu võtsid?
Karen Jagodin, näituse „100 maja/houses” kuraator: 2010. aastal Eestit Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindanud näitus „100 maja/houses” on kujunenud pika elueaga ekspositsiooniks. 2011. aasta sügisel said sama näituse lühendatud varianti „50 maja/houses” näha Pariisi arhitektuurihuvilised ning nüüd, 2012. aasta kevadel, on näitus rännanud edasi Strasbourg’i. Kui Pariisis toimunud Eesti kultuurifestivali „Estonie Tonique” korraldus lähtus siinsest huvist, eestlaste soovist oma kultuuri Euroopas nähtavaks teha, siis huvi tuua see näitus Strasbourg’i tuli sealtpoolt. Pariisis nähtu põhjal tellis näituse Strasbourg’i sealne arhitektuurigalerii CAUE du BasRhin, kes võttis suure osa näituse kuludest ka enda kanda, Eesti partner on Eesti Arhitektuurikeskus.
Niivõrd kontsentreeritud teemavalikuga ja väikese riigi arhitektuurinäituse õnnestumisel on määrav kohapealse partneri tegevus. Seekordne avamine näitas kujukalt, et kui tellija usub näituse vajalikkusesse ning töötab selle nimel, et info jõuaks maksimaalse hulga huvilisteni, siis on ka publik garanteeritud. Eesti arhitektuuri vastu tunti huvi ja seetõttu võib Strasbourg’i üritust pidada edukaks ja kordaläinuks. Kultuurieksport on äärmiselt vajalik enesest teada andmiseks ning enda nähtavakstegemiseks.
Näituse avamisele eelnenud arhitektuuriseminaril, mille keskmes oli eesti elamuarhitektuur, oli auditoorium huvilistega täidetud. Seminar toimus INSAs (Strasbourg’i Inseneride ja Arhitektide Kõrgkool), mistõttu moodustasid suurema osa publikust tudengid. Seminaril said sõna Joris Fromet, Eestis õppinud prantsuse linnauurija, kes tutvustas publikule Eestit prantslase pilgu läbi, arhitekt Toivo Tammik, kes rääkis oma kogemuse ja loomingu toel eestlaste elamisviisist, ning mina keskendusin XXI sajandi elamuehitusprobleemidele Eestis. Seminaril ning näituse avamisel viibisid CAUE du Bas-Rhini galerii juhataja Jean-Marc Biry, INSA arhitektuurikateedri juhataja Louis Piccon, Euroopa Nõukogu Eesti esindusest Peter Pedak ja Gea Rennel ning Eesti Vabariigi Suursaatkonnast Pariisis Kersti Eensaar-Rannu ja Kersti Kirs.
Andmaks üritusele laiemat kultuurilist mõõdet, toimus pärast näituse avamist jazzikontsert, kus esines Strasbourg’is elav eesti laulja Julia Boman oma rahvusvahelise jazzbändiga.
Kuna näitus paikneb hetkel füüsiliselt Prantsusmaal, siis on lootust, et saame seda veelgi prantsuskeelses kultuuriruumis levitada. Huvi näituse vastu on tuntud, edasi sõltub kõik kokkulepetest. Näitus on Strasbourg’is avatud 4. maini.