Pealelend. Trivimi Velliste

18. aprillil algas muinsuskaitsekuu. Kust muinsuskaitsekuu on alguse saanud ja millist ülesannet ta täidab? Mida on oodata tänavuse muinsuskaitse kuu raames?

Trivimi Velliste, Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees: Muinsuskaitsekuu läte on rahvusvaheline muinsuskaitsepäev, mille 1984. aastal algatasid UNESCO ja ICOMOS. Eeskujuks võis olla rahvusvaheline muuseumipäev 18. mail.

Eesti muinsuskaitseliikumine sai just tol ajal hoo sisse ja jõudis oma haripunkti Tartu muinsuskaitsepäevadega (aprillis 1988 oli muinsuskaitseklubide V kokkutulek), mil avalikku kasutusse võeti taas sinimustvalge lipp. Tookord tekkis ka mõte muuseumi- ja muinsuskaitsepäeva omavahelisest sidumisest. Esmakordselt peetigi muinsuskaitsekuud 1988. aastal.

Muinsuskaitsekuu (18. aprillist 18. maini) ülesanne on juhtida rahva tähelepanu meie ühismälu ja ajaloomälu olulisusele, meie mälestiste suurele hulgale ja võlule (ning mõnikord ka valule). On ju teada, et inimelu pole võimalik väljaspool kultuuri. Mälestiste hoomamine ja hindamine on üks kindlamaid viise tunda end osana tervikust, mille on loonud meie esivanemad, kelle truud pärijad me oleme.

Tänavuse muinsuskaitsekuu kava (vt. www.muinsuskaitse.ee) on erakordselt rikkalik: seal on 55 üritust ja ettevõtmist, peale selle veel kuus näitust. Ühtlasi minnakse „tagasi kooli”, mis tähendab, et kooliõpilastele annavad tunde ajaloolased, kodu-uurijad, restauraatorid ja teised muinsuskaitsjad.

Muinsuskaitsekuu avatakse 18. aprillil kell 13 Tallinna Katariina kirikus kultuuriminister Rein Langi osavõtul. Muinsuskaitsjaile jagatakse teenetemedaleid, välja andmata ei jää ka Karuteene medal meie ajaloo- ja kultuuripärandit suuresti kahjustanud teo eest.

Kuna jürikuu on talvevangist pääsemise aeg, siis on muinsuskaitsekuul alati olnud kombeks korraldada ohtralt talgutöid nii mälestistel kui nende ümbruses. Ning seda üle terve riigi. Eesti Muinsuskaitse Selts kui peakorraldaja on eriti uhke oma Viljandimaa ühenduse üle, selles ajalooliselt olulises kultuurikoldes on seltsi asutamisest saadik veerand sajandit tagasi säilinud maakondlik organisatsioon. Kuu raames korraldatakse Viljandimaa muinsuskaitse ühenduse suurkogu. Kolga-Jaani kuulsa minevikuga kirikaias tulevad koristustalgud.

Pärandkultuuri talgupäev ja rollimäng „Jüriöö ülestõus” peetakse Kassinurme maalinnas. Jüripäeval süüdatakse traditsiooniline mälestustuli Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris.

Korrastustalgud on ka näiteks Saadjärve linnamäel Kalevipoja sängis.

Väga palju tehakse mitmesuguseid ekskursioone – küll jalgsi, küll bussiga. Näiteks merekindluse (hilisema Patarei) juurde, toomkiriku torni („Täna vaatame vanalinna”), Tallinna vanalinna salapärastesse hoovidesse, Peipsi-äärsete vanausuliste küladesse ja ka rannarootslaste ajaloolisele asualale.

Omaette tsükkel on tutvumine Tallinna stalinistliku arhitektuuriga Uues Maailmas, Pelgurannas ja Laevastiku kvartalis. Kuu raames leiab aset mitu konverentsi: „Vana küla uus elu” (tudengeile), paekonverents „Maastikukultuur ja kaevandamine”, samuti konverents ajalooliste orelite säilitamise teemal jm.

Suur rõhk on praktilisel õppel nagu vanade akende restaureerimine (Mooste mõisas), kivi- ja puitaedade taastamine ning ehitamine jpm. Kodulinna Majas vaadatakse 20 aasta taguseid filme vanalinnast üldpealkirja all „Oi aegu ammuseid!”. Väga palju on koolinoortele mõeldud ettevõtmisi.

Tänavune muinsuskaitsekuu on pühendatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. sünnipäevale, mis jõuab kätte jõulukuu 12. päeval.