Pealinn kaalub uue esindushoone ehitust

Järgmisel kuul jõuavad pealinna juhtide laudadele eelnõud, mis näevad ette linnavalitsuse ja volikogu praeguste majade müümist ning uue hiiglasliku esindushoone rajamist mere äärde kesklinna sadama naabrusse.

Linnasekretär Toomas Sepp ütles eile Postimehele, et plaani kohaselt müüdaks uue linnavalitsuse hoone rajamiseks maha praegused majad Vabaduse väljakul, volikogu hoone Vana-Viru tänaval ja Roosikrantsi residents. Vara müügist peaks linnasekretäri sõnul kogunema ligi 200 miljonit krooni, mis annaks lõviosa uue hoone ehitamisest.

Ametid linnas laiali
Sepp lausus, et ta ise igal juhul toetab uue esindushoone rajamist. «Linnakantselei tuleb selle eelnõuga kindlasti välja, nüüd on poliitikute otsustada, kas anda sellele ideele roheline tuli,» lausus ta. «Suure ajavõidu töös annaks näiteks see, et asutused on kõik ühes kohas koos, siin on tohutu potentsiaal, mida otseselt rahas ei saa väljendada.»
Tallinna linnavalitsus, linnavolikogu ja ametid on praegu üle kesklinna laiali 11 hoones. Seejuures on mitmed neist rendipinnad. Sepp märkis, et Leedu pealinnas Vilniuses saab järgmise aasta alguses valmis uus linnavalitsuse hoone ning ta kavatseb uurida ka leedulastelt ümberkolimise plusse ja miinuseid.

Tallinna linnakantselei haldusdirektor Viljar Meister ütles Postimehele, et uue hoone võiks rajada mere äärde kesklinna sadama naabrusse. Sama krunti näeb täna linnavalitsuse istungil arutamisel olev rannaala detailplaneering avaliku ehitise maana.
Meister lausus, et seal oleks ruumi vajalike parkimisplatside rajamiseks, lähedal oleks ühistransport ja tähtsad liiklussooned.

Meisteri sõnul oleks uude haldushoonesse vaja 20 000 ruutmeetrit pinda, see läheks maksma umbes 260 miljonit krooni ja seal hakkaks tööle ligi 700 inimest. Uude hoonesse koonduks linnavalitsus, linnavolikogu ja 11 linnaametit. Ainsana jätkaks oma praegustes ruumides Pärnu maantee ääres Tallinna perekonnaseisuamet.

Ninnas toetab
Meister märkis, et praegune linnavalitsuse esindushoone Vabaduse väljak 7 on ehitatud 1932. aastal ja pole büroohooneks tegelikult sobilik.

«Siia majja saab kaasaegset ventilatsiooni, kanalisatsiooni, vett ja keskkütet ainult kohutavate kuludega,» lausus ta. «See tähendaks, et majal tuleks sisuliselt katus pealt ära võtta, kõik vahelaed ära lammutada ja maja uuesti seest täis ehitada. Kuid kus veedab linnavalitsus ehitustöödeks kuluva kolmveerand aastat?»