Pealinna kaubanduspindade ehitusmaht väheneb
Eelmisel aastal oli Tallinna kaubakeskuste ehitamine haripunktis – pealinnas valmis umbes 100 000 m² uusi kaubanduspindu, käesoleval ja järgnevatel aastatel on oodata ehitusmahtude järkjärgulist vähenemist.
Prognooside kohaselt valmib Tallinnas tänavu 60 000 m² ning 2004. aastal 70 000 m² uut kaubanduspinda. Lähiaastatel peaks Tallinna kaubanduspindade turg saavutama oma kvantitatiivse lae üldmahus 600 000 m² (umbes 1,5 m² müügipinda elaniku kohta).
Järgneval perioodil toimub turu stabiliseerumine ning hindade diferentseerumine. Juba tänaseks on selge, et uute ehituses olevate või planeeritud kaubanduspindade operaatorid ja arendajad seisavad silmitsi olukorraga, kus pakkumisel on küll hulk atraktiivseid kaubanduspindu, kuid napib isikupäraseid üürnikke, kes annaksid kaubanduskeskustele omanäolisust ning eristuksid kõigist teistest. Põhjus on nii kohaliku turu väiksus kui ka maksujõuliste suurkaupmeeste arvu piiratus. Karmistunud laenu- ja liisingutingimuste tõttu ei alustata aga uute suuremate kaubanduskeskuste ehitamist enne, kui on jõutud kokkulepeteni suuremate üürnikega, kes kataksid vähemalt 60% üüripindade üldmahust. Seetõttu on ka mitmete rajatavate ja planeeritud keskuste ehitustähtajad kas nihkunud või sootuks lahtised. Samas on täheldada sedagi, et vanemad ning suurtest magistraalidest eraldi asetsevad kaubanduskeskused on suurtes raskustes üürnike leidmisega, seda isegi juhul, kui üürihinnad on mõõdukad. See viitab sellele, et lähiaastatel on oodata mitmete vähematraktiivsete kaubanduskeskuste sulgemist või ümberorienteerumist teistele tegevusaladele.
Ka suurte uute kaubanduskeskuste puhul on täheldatav suund spetsialiseerumisele ning oma tarbijaskonna kujundamisele. Seejuures omandab üha suuremat tähtsust kaubanduskeskuste turundustöö (turu-uuringud, reklaamikampaaniad jms). Arvestades pakkumise ja nõudluse suhtelist tasakaalu antud hetkel, on kaubanduspindade üürileandjad endiselt hindade monopoolseks dikteerijaks, ent arvestades lähiaastatel valmivate kaubanduskeskuste lisandumist ei ole kaugel olukorra muutumine – hindu hakkavad dikteerima üürilevõtjad. Seda eelkõige nende üürnike osas, kelle kasutuses olevad kaubanduspinnad ületavad 500 m² ja enam.
Suuri kontserne koondavate kaubanduskeskuste lisandumisega kaotab eelkõige traditsiooniline väikekaubandus. Äärelinna kauplused, ent ka osa kesk- ja vanalinna esimestel korrustel asetsevaid kauplusi kaotab järjest enam tavakülastajaid, andes teed kontsentreeritud pakkumisega kaubanduskeskustele. Langevad külastatavuse suhtes vähematraktiivsete väikekaupluste üürihinnad, mille keskmiseks jääb 130–250 kr/m² ning nimetatud pindadel näeb üha enam kas teeninduspindu või suisa büroosid.
Endiselt nõutud on kesklinna ja vanalinna kaubanduspinnad, mis on jäänud nende kaubagruppide pärusmaaks, mis orienteeruvad turistidele (suveniirid, käsitöö, alkohol, juveelid, kunst) või pakuvad spetsiifilist kaupa (esinduskauplused). Kõrged üürihinnad vahemikus 350–1000 kr/m² vanalinnas ning kesklinnas püsivad vaid kindlatel tiheda külastatavusega tänavatel – Viru tn, Raekoja plats ja selle lähiümbrus, atraktiivsed on Suur- ja Väike-Karja tn, Pärnu mnt algus, Rävala ja Estonia pst. Kõrgete üüripindade puhul on kõige otsitumad 40–100 m² ruumid.
Kaubanduspindade hinna diferentseerumine toimub ka logistilistel (võimalikult suurema arvu autode parkimise võimalus) ja asukohal põhinevatel põhjustel. Nii omab teatud kaubagruppide puhul üha enam tähtsust mitte niivõrd asukoht teiste kaubagruppide suhtes, kuivõrd just analoogsete kaupluste olemasolu piirkonnas (mööblikaubandus, autokaubandus ja teenindus, ehituskaubad jms). Siinkohal tasub märkida eespool nimetatud kaubagruppide aina süvenevat kontsentreerumist Pärnu mnt, Peterburi tee, Mustamäe tee ja Paldiski mnt ümbrusesse.