“Pealtnägija”: arhitektid avastasid riigihangete e-lahenduses tobeda vea

Tallinnasse Lennusadama kõrvale planeeritakse 20 000 ruutmeetrist keskkonnamaja, kuhu tuleks nii loodusmuuseum kui ka näiteks keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ja muud looduse eest seisvad astused. Läinud aasta novembris kuulutati parima maja leidmiseks välja arhitektuurihange, vahendas “Pealtnägija”.

Üks asi oli 30 000-eurone võidupreemia, aga kuna tegu on ainulaadse, Eesti suurima moodsa puitehitisega, oli arhitektide huvi konkursi vastu suur. Joonised ja muud nõutud plaanid tegi 21 arhitektuuribürood, nende seas ka 30 aastat vadlkonnas tegutsenud abikaasad Madis Eek ja Margit Mutso.

“Otsiti sellist referentsobjekti – maja, mis peaks Eesti puidu kasutust propageerima ja saaks ka välismaalimale teatavaks, et eestlased on puiduinimesed ja suudavad puidust ehitada. Nii suurt puithoonet ei ole Eestis enne ehitatud,” rääkis Mutso.

Eek lisas, et nad lõid puidust kuuskantmooduli, millest kogu maja struktuurina koosneb.

Kuna keerulise ülesande tähtaeg oli alla kolme kuu, tähendas see väikesele büroole sisuliselt seitse päeva nädalas tööd muude tööde kõrvalt ja tihti öötundide arvelt. Tärmin oli teisipäev, 5. veebruar kell 11.00, mil konkursi tööd pidid laekuma Riigi Kinnisvara AS-i kontorisse, aga esmakordselt pidi laadima kõik asjassepuutuvad dokumendid ka vastavasse internetikeskkonda, sealhulgas suuremahulised failid hoone visuaalidega.

“Konkursi reeglid näevad ette, et tegelikult see koosneb kahest osast: sul on ühed dokumendid, mis on vaja elektrooniliselt ära esitada, ja siis ühed dokumendid, mis on vaja paberkandjal ära tuua. Mõlemad on võrdselt olulised,” selgitas RKAS-i projektidirektor Taavi Aare.

Võistlustöö üleslaadimisel tekkis tõrge

Keskkonna- ja puidutehnoloogiaekspertide nõuannete toel tehtud töö materjalid said Eek ja Mutso valmis ööl vastu viiendat veebruari. Hommikul võttis naine mapid kaasa, et viia need füüsiliselt kella 11-ks RKAS-i kontorisse, mees jäi samu faile laadima hankekeskkonda veebis. Kõigepealt proovis ta üles laadida võistlustööd, mis on arhitektide jaoks kõige olulisem.

“Probleem tekkis kohe esimese failiga. See keskkond ketras-ketras-ketras mummusid ja siis tuli teade, et /…/ serveri ühenduses esineb tõrkeid, säilita külma närvi ja jääge meiega,” meenutas Eek.

Probleem ei saanud olla failide maht. Reeglite järgi lubab hankekeskkond üles laadida kuni 20-megabaidise faili, nende faili suurus oli 16. Kuid arvuti ketras, kell tiksus ning mitu kuud tööd ähvardas tuulde lennata. Eek helistas korduvalt riigihangete infoliinile ja sai lõpuks ühendust 10 minutit enne kella kukkumist. Ainuke sõnum, mis kasutajatoelt saadi, oli parku soovitus, et nad pidanuks varuma rohkem aega.

Keegi ei taibanud, milles viga, tähtaeg jooksis ja materjalid jäidki veebi laadimata. Sama ajaga on naine käinud ära linna teises otsas, viinud materjalid RKAS-i kontorisse ja unistab nüüd, et saaks lõpuks magama minna.

“Astusin veel kontorist läbi, siis muidugi küsisin Madise käest, et noh, said üles laetud? Madis vastas, et ei saanud. Ahjaa hea nali,” meenutas Mutso. “Madis ütleb, et ei, ei saanud tõesti, et ketras ja ketras ja annab tõrketeadet ja siis ma tundsin see hetk küll, kuidas käed hakkasid värisema ja uni läks ära ja ja see uni on siiamaani läinud.”

Hoolimata sellest, et töö oli valmis ja jõudis paberil RKAS-i kontorisse, öeldi arhitektidele, et nad ei esitanud tööd. Mapid tagastati, ilma et keegi oleks neid isegi avanud.

Seejuures polnud Eek ja Mutso ainsad kõrvalejääjad – detailid on pisut erinevad, aga IT-sekelduse tõttu jäi internetis töö esitamata kolmel bürool, näiteks ka Salto arhitektidel.

“Hoolimata asjaolust, et me esitasime oma töö õigeks ajaks täismahus, saime me sealt disklahvi ja tööd isegi ei avatud,” tõdes Salto arhitekt Ralf Lõoke.

Ministeerium: hoolas inimene alustaks ettevalmistusi varem

Taavi Aare RKAS-ist kommenteeris, et Salto eksis ühe dokumendi esitamisega ja selles osas oleks olnud reeglitevastane ja ebaõiglane teiste suhtes nende tööd kvalifitseerida.

Arhitektid avaldasid protseti nii hankekeskkonda haldavale rahandusministeeriumile kui RKAS-ile, et viga polnud neis, kuid ametkonnad teatasid sisuliselt, et süsteem töötab ja oma viga, kui seda kasutada ei oska või üles laadimine viimasele hetkele jäi.

“Mõistlik ja hoolas inimene tõenäoliselt alustaks nii tähtsa projekti puhul ikkagi ettevalmistustööd varem,” märkis rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnajuhataja asetäitja Estella Põllu.

Aare omakorda tõi paralleeli lennundusest. “Oletame, et te olete välja valinud endale sobiva lennu, kuhu tahate jõuda. Olete ennast registreerinud sellele lennule, olete endale kõik selgeks teinud, mis on nõuded, et sellele lennule jõuda. Jõuab kätte õige päev, hakata lennujaama minema, arvestate ka sellega, et enne peate pagasi ära andma ja jõudma ka passikontrollist läbi. Aga kui te nüüd lennule ei jõudnud, lennuk ju lendas ära, milles nüüd lennukijuht süüdi on,” küsis ta.

Õiguskantsler Ülle Madise sõnul on ebaviisakad ja üleolevad nipsakad vastused täiesti kohatud.

“Sellisel juhul on täiesti arusaadav, et inimesed on pettunud, nad on õigusega isegi kurjad võib-olla, sest nad on teinud ära suure töö ja selle tulemus läks vett vedama,” lausus Madise.

Asi võinukski sinnapaika jääda, kuid Eek ja Mutso, keda üleolevad vastused häirisid, otsustasid teha katse järgmise hankega. Seekord filmiti kõik sammud üles, kuni põrkuti vastu täpselt sama müüri – fail on justkui õiges suuruses, aga süsteem kiilub kinni ja soovitab varuda lõpmatult külma närvi!

“Kui sa püüad vaielda, et see on ju teie süü, et teil sisuliselt oli uks lukus, siis tuleb sealt vastuseks, et meil on hanketingimustes kirjas, et isegi kui on force majeure, siis on see ka teie vastutusel,” ütles Mutso.

IT-spetsialist tuvastas kurja juure

Riigiasutustele see kuidagi ei mõju, seisukoht on sama – viga on faili üleslaadijas. Nüüd otsisid arhitektid IT-spetsialisti, kes tuvastas lõpuks kurja juure: nimelt võtab veebikeskkond küll korraga vastu kuni 20-megabaidiseid faile, aga need tuleb üles laadida täpselt ühe minuti jooksul! Kui see 60 sekundiga ei õnnestu, katkestatakse tegevus automaatselt. Ehk teisisõnu – kõik taandub sellele, kui kiire internet sul on. Selle eest ei hoiatata aga kusagil.

Ülle Madise ütles, et sellisel juhul peab inimestele enne töö ära tegemist olema teada, mismoodi on võimalik oma töö tulemus hankele esitada ja millised on selleks nõuded, et töö luhta ei läheks.

Estella Põllu rahandusministeeriumist möönis, et kasutustingimustes seda nüanssi tõepoolest välja toodud ei olnud, sest sellega ei ole kunagi olnud ühtki pöördumist ega probleemi.  

Hankekeskkonna eest vastutava ametniku niisugune jutt paneb arhitektid õhku ahmima. Ainuüksi Mutso ja Eek tegid hulga kõnesid ja kirju alates abiliinist lõpetades ministeeriumi ja ministriga.

Kokkuvõttes taandubki kõik karmidele riigihanke reeglitele, mille tõttu RKAS ja rahandusministeerium väidavad, et arhitektid polnud ise piisavalt hoolsad, jätsid esitamise viimasele minutile ning üleüldse kasutavad nad tavapärasest kontoriinternetist aeglasemat paketti.

“Meie järeldus on see, et meil on sama seadistuse juures umbes sada tuhat korda kõik toiminud täiesti korralikult ja sellise üksikjuhtumi puhul, mis nüüd siis esines, mille põhjuseks on tuvastatud see, et ta kasutas üsna aeglast internetiühendust. Tõesti tal ei õnnestunud selle faili üleslaadimine või nende failide üleslaadimine,” sõnas Põllu.

Taavi Aare lisas, et arhitektide failide üleslaadimiskiirus ei võimaldanud sellise mahuga dokumente registrile esitada, et register neid jõuaks vastu võtta.

Õiguskantsler hindas olukorra ülekohtuseks

Suurejoonelise puidust keskkonnamaja arhitektuurihanke võitjaks kuulutati eelmisel nädalal arhitektuuribüroo Kavakava töö “Kilomeeter”. Kõrvale jäänud arhitektid rõhutavad, et nad ei kritiseeri ega vaidlusta võidutööd, vaid e-hanke süsteemis on selge probleem, mida ametkond pikka aega ei tunnistanud.

Arhitektide liidu juhi Katrin Koovi sõnul on tegu laiema probleemiga.  

“See elektroonne hankeregister ja üldse elektroonilised süsteemid peaksid olema loodud selleks nii hankijale kui pakkujale, et muuta see protsess sujuvamaks, lihtsamaks. Aga praegu tundub nii, et hankijapool on justkui täidetud, hankijal on tõepoolest mugavam opereerida, aga pakkuja jaoks on olukord palju keerulisemaks läinud, sest nemad ei tegele hankeregistriga igapäevaselt,” selgitas ta.

Pole teada, kui palju töid on jäänud tegelikult esitamata 60 sekundi reegli või muude e-riigi tõrgete tõttu, küll aga leidsid arhitektid liitlase õiguskantsleri näol, kes teatas oma eelmisel nädalal antud ametlikus hinnangus, et olukord on ülekohtune.

“Kui nüüd näiteks juhtub selline asi, et kas või mõne ehitustöö käigus kaevatakse internetikaabel läbi ja süüdi ei ole ei see arhitekt või kes tahes pakkuja, kes tahab riigihangete registrisse pakkumist teha, ja süüdi ei ole ka riigihangeteregister, vaid lihtsalt õnnetuse korras näiteks kaabel kaevati läbi. Siis sellisel juhul tegelikult peaks olema võimalik ikkagi see tähtaeg ennistada. Hetkel niisugust võimalust ei ole,” tõdes Madise. “Tundub, et tuleb paluda riigikogul läbi mõelda riigihangete seaduse täiendamine selliselt, et kui niisugused tõrked esinevad, oleks võimalik kõikide jaoks tähtaega pikendada.”

Õiguskantsleri hinnangul on siiski ainult moraalne tähendus, sest kõik senised hanketulemused on ja jäävad jõusse. Siiski murdsid arhitektid selles mõttes läbi betooni, et alates veebruari lõpust tegi RKAS hankesüsteemi märke 60 sekundi reegli või teisiti vajaliku internetikiiruse kohta.

Allikas: Pealtnägija / ERR

————————————————————————————-

Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koovi kommentaar:

Keskkonnamaja hankeprotsess näitab olemasoleva riigihangete süsteemi haavatavust ja bürokraatlikkust. Veelgi enam, see osundab põhimõttelisele ja üha süvenevale probleemile riigihangete loogikas. Ühtne hankekeskkond on loodud eesmärgiga suurendada pakkujate kasutusmugavust ja lihtsustada ametnike tööd. Täna on neist eesmärkidest täidetud vaid viimane – ametnike töö on lihtsustunud, kuid pakkujatel on tulnud tööd oluliselt juurde. Eelkõige iga hankega lisanduvate paberite täitmisele kuluv aeg, aga ka elektroonilise süsteemi kohmakus. Hankekeskkonnast endast on saanud probleem. Paljud võimalikud pakkujad löövad käega, sellisest bürokraatiast läbimurdmine nullib jõu ja loomingulise. Seega paradoksaalselt on vahend ise hakanud töötama hangete pealisülesande — kaasata võimalikult palju pakkujaid ja ideid — vastu. Võimaluste avardamise asemel süsteem sageli hoopis kitsendab neid.

Eesti Arhitektide Liit taunib bürokraatia vohamist riigihanke korras läbiviidavatel ideekonkurssidel ja seisab võrdsete võimaluste eest kõigile osalejatele. Soovime, et hankeprotsessid oleksid läbipaistvad ning tingimused võrdsed ja põhjendatud. Arhitektide Liit loodab, et Keskkonnamaja hange annab riigile põhjuse tõsiselt kaaluda hangete süsteemi lihtsustamist ning selle naasmist juurte juurde, see on hankijale pakkumiste ja võimaluste kitsendamise asemel valikuvõimaluste avardumist. Kokkuvõttes paremat tulemust. Seda enam, et ka õiguskantsler on leidnud, et antud hankega on sisuliselt rikutud hea halduse tava. Arhitektide Liit on valmis tegema koostööd ja esitama oma konkreetsed ettepanekud vähendamaks hankesüsteemi senist bürokraatiat ja haavatavust.