PEEP AAVIKSOO: Tallinna lihvimata teemant

Postimees 26.08.2004

Unustamatu ja meeliköitev mälestus Hispaania või Prantsusmaa rannapromenaadidest ning sealsest melust on minu jaoks veidi kadedust tekitav. Elame küll mereäärses Tallinnas, kuid seda «melu» meil pole. Lõunamaa kliimal on omad eelised, kuid ka põhjamaal on oma võlu ja salapära. Miks ei võiks meie oma rannaaladel taastada sidet inimese ja looduse vahel?
Hiljuti Tallinnas käinud Euroopa arhitektid olid üllatunud meie äärmiselt räämas ja kasutamata rannajoont nähes. Ausalt öeldes olin ka mina külalistega ringkäiku tehes mitmetes kohtades esimest korda. Paljudele aladele, ja seda isegi kesklinna piirkonnas, ei ole võimalik ligi pääseda – traataedadega ääristatud tühermaad meenutavad pigem nõukogude aja piiritsooni kui euroopalikku linnaruumi.
Mulle meeldis erapooletute eurooplaste avatud mõtteviis vastukaaluks meil levinud arusaamale, et pigem laseme sellel alal veel kümneid aastaid isoleeruda, kui laseme neetud kinnisvaraarendajatel sinna midagi ehitada.

Maailm pürib merele
      
Paljudel on tekkinud hirm, et kui ranna äärde ehitatakse, siis suletakse kogu see piirkond avalikkusele. Kogu maailm pürib mere poole ja loob vaba aja veetmise ning elamise võimalusi võimalikult paljudele, meie tänane mentaliteet pigem keelaks igasuguse arendustegevuse. Ehk ei ole me piisavalt avatud muutustele ja oma kasutamata potentsiaali ära tabanud?
Rannaalade arendamine on paraku väljakutse rohkem kui ühele generatsioonile ning see vajab nii sotsiaalset, majanduslikku kui esteetilist lähenemist. Linnal tuleb teha arengu kiirendamiseks algusest peale koostööd erasektoriga, kusjuures linn peab looma ala kompaktse visiooni planeeringu näol ning tagama juurdepääsu ja avatuse kõigile.
Tallinn ei tohi korrata teiste linnade vigu ega kopeerida ainulaadset Sydneyt või Barcelonat. Tallinn on ja jääb ainuomaseks Tallinnaks. Samas tuleb tõdeda, et võistleme teiste merelinnadega nii investeeringute, turistide, ürituste-konverentside siia meelitamise osas. Ehe näide kasvavast sadamalinnade arengust ja konkurentsist on Rotterdami sadamaala, mida kavatsetakse mere arvelt kunstliku maa tekitamisega laiendada. Peaksime olema õnnelikud, et meil on ranniku ääres tohutult maad, mida arendada.

Väärtustame mereäärt

Visioon uue kompleksse rannajoone arendamiseks on võimalik luua juba valmiva Paljassaare ja «Russalka» vahelise rannaala üldplaneeringu pinnalt. Esmalt peame oma mereääre väärtustama rahvusvahelise taseme planeeringutega ning küsima maa ja ehitusvõimaluse eest ka väärikat hinda.
Tänapäevane rannakvartal väärib rannapromenaade, spordiradasid, vabaaja- ja kultuurikeskust – kvaliteetset ja ligipääsetavat avalikku ala. Läbimõeldud jalakäijate teed loovad ühenduse vanalinna ja sadamaala vahel, täna tuleb «jalutada» üle tühermaa. Mere äärde tooks elu restoranid, kohvikud, elu- ja ärifunktsiooniga hooned. Linnahall on küll pikemat aega olnud linna murelaps, kuid kokkuvõttes võiks saada räämas nõukogude pärandist tuledesäras vabaaja- ja kultuurikeskus.
Maailmas on selliste rannaalade arenguprojektide «tööstus» tohutult suur ning konservatiivsemate hinnangute järgi on nendesse projektidesse paigutatud miljardeid, ja mitte Eesti kroone. Rannaalade arendamine on muutumas «teaduseks» – tunnustatud visionäärid värbavad linnaehitusspetsialiste, üldplaneerijaid, arhitekte, kinnisvarahindajaid, mere- ja keskkonnakonsultante, hotellide ja vabaajakeskuste arendajaid ja paljusid teisi, et kuulda head nõu oma mereääre arendamiseks. Miks nad nii tohutult pingutavad? Võib-olla sellepärast, et nii kodanikud kui paljud turistid hindavad linna just mereväravate kvaliteedi ja atraktiivsuse järgi.
Täna tunneme küll uhkust kauni vanalinna üle, kuid miks ei võiks olla me sama uhked nüüdisaegse ja inimsõbraliku rannaala üle? Ma ei tahaks uskuda, et meie linnaehitusliku loome potentsiaal lõppes Paksu Margareeta või Oleviste kiriku rajamisega. Kui me täna ei ole piisavalt ambitsioonikad oma linnaehituslikes visioonides, siis tuleb oodata õigeid ideid, keskpärasusega me maailmas tuntust ei kogu. Lihvitud teemant sätendab ju heledamalt kui kuhi lihvimata klaasikilde.

Loe: PM 26.08.04