Peeter Pere: inimeste meelsus suurte kultuuriobjektide osas on negatiivne

Nii kunstiakadeemia kui ka rahvamuuseumi uus hoone on avalikkuses kõlavates seisukohtades sageli negatiivse kriitika osaliseks saanud, kuid arvestada tuleb sellega, et tegemist on erilahendust nõudvate projektidega, mis ei saagi kuigi lihtsad ja odavad olla, ütles Arhitektide Liidu juht Peeter Pere.

-Arhitektide liit kirjutas jaanuaris peaministrile kirja avaldades toetust EKA uue hoone ehitamisele. Kas teie seisukohad on jätkuvalt samad või on viimase aja arengud midagi muutunud?

See kiri saadeti edasi haridusministeeriumisse, kust tuli vastus, milles nenditi, et ka nemad on kujunenud olukorra üle mures. Lõplike seisukohtade kujundamiseks oodatakse ära EKA audit.

Praegu on ajakirjanduses näha selliseid pealkirju, mis kuulutavad EKA pankrotti. Mida see kõik tähendab, seda ma detailselt ei tea. Kuidas on võimalik, et üks riigi poolt finantseeritav kõrgharidusasutus läheb pankrotti? Samas peaks selles küsimuses hinnangute kujundamiseks olema rohkem kursis kehtiva ülikoolide rahalise majandamise korraga.

Põhimõtteliselt on meie seisukoht endine, et see maja tuleb ehitada sellesse asukohta, kuhu ta on projekteeritud.

-Kui otsustatakse uus koolimaja rajada kuskile mujale, näiteks kesklinnast välja, siis kas sellega kaasneks rahaline kokkuhoid?

Uus krunt tähendab teatud kulutusi. Kõigepealt uue krundi saamine, lähteülesande kosotamine projekteerimiseks, uus avalik arhitektuurivõistlus, seejärel detailplaneering ning siis tegelik projekteerimine ja ehitamine. Ma ei oskagi öelda, millal see kõik saaks lõpetatud. Võib-olla projekt valmis viie aasta pärast, ehitamiseks kuluks veel paar-kolm aastat.

Ajalise perspektiivi mõttes tunduks see tegelike probleemide lahendamise edasi lükkamisena tulevikku.

Seda, kui kaua uues kohas hoone valmimiseni aega kuluks on raske hinnata. Kõik sõltub sellest, kus see hoone saaks olema ja detailplaneeringu saamine on ajaliselt täiesti määratlematu kestvusega protsess..

-Kas tajute avalikkuses survet kunstiakadeemia hoone ehitamiseks mujale?

Vähemalt see osa avalikkuse meelestatusest, mis välja kostab, on negatiivne kõikide suurte kultuuriehitiste osas. Ei arvata positiivselt ERMi ega EKA suhtes. See foon on kujunenud negatiivne ning ma ei mõista, mis selle põhjus on.

Kas suured kultuuriehitised peavad olema just nii kallid, kuid siiski tuleb arvestada, et tegemist on erilahendustega projektidega.

See, milline rahaline kulutus teha tuleb, peaks saama enne võistluse korraldamist selgeks vaieldud ja kalkuleeritud. Paraku on need projektid kõik üle kandunud sellest buumiaegsest natukene eufoorilisest meeleolust, mil arvati, et kõik või vähemalt väga palju on võimalik.

EKA projekti on väga suurel määral kärbitud ja seda on ka ette heidetud, et see pole enam selline projekt nagu võidutöös paistis.

Kuna foon on tõesti negatiivne, siis oleks vaja EKA poolset selgitustööd. Oleme Arhitektide Liiduga teinud ettepaneku, et korraldada üks selline päris avatud selgitus-vestlus, kus antaks vastused nii mugavatele kui ka ebamugavatele küsimustele ning kus tutvustataks põhjalikult kogu projekti ja ühtlasi ka kunstiakadeemia rahalist seisu.

-Kas kunstiakadeemial on põhjust karta, et minister teatab ühel päeval, et ülikool liidetakse mõne teise õppeasutusega või osakonnad jagatakse mitme teise kooli vahel ära?

Selliseid mõttearendusi on nii kunsti- ja kultuurirahva seas ning ka laiema avalikkuse poolt mõlgutatud küll, kuid ma arvan, et see on kõige ebarealistlikum tulevikunägemus.

Kunstiakadeemias on juba selline õpetamise traditsioon välja kujundatud, et selle kuskil mujal nišitootena arendamine saaks olema palju keerulisem. EKAst välja tulevad spetsialistid on hinnatud nii Eestis kui ka raja taga.